Eluaseme taskukohasus Tallinnas eelmisel aastal halvenes

Möödunud aasta viimasel kvartalil oli Tallinna leibkonna netopalk 54%
kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks*.
Eluaseme taskukohasust on vähendanud korterihindade kiirem tõus võrreldes
palgakasvuga ning samuti avaldas sellele ebasoodsat mõju eluasemelaenu
intressi kerge tõus.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kiirenes neljandal kvartalis
Tallinna korterihindade tõus aastases võrdluses 18%-ni, netopalgad kasvasid
aga 8%. „Viimastel aastatel on kortereid ehitatud vähem, kui on nõudlust ja
see on ka korterite hindasid kergitanud.“ Märkis ta.

„Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase neljandal kvartalil kõige
taskukohasem Riias. Möödunud aastal paranes eluaseme taskukohasus Riias
jõudsalt ning aasta viimasel kvartalil oli seal netopalk juba 60% kõrgem
palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Seevastu
Vilniuse vastav näitaja oli oma 30%-ga kõige madalam. Riias paranes
eluaseme taskukohasus korterihindade tõusust kiirema palgakasvu toel,“
selgitas Mertsina.

Tema sõnul halvenes 2013. aastal eluaseme taskukohasus vaid Tallinnas.
„Kuigi Vilniuses oli eluaseme taskukohasus kõige väiksem, oli selle näitaja
kasv möödunud aastal Balti riikidest jällegi kõige kiirem.“

„Neljandal kvartalil oli 55 ruutmeetrise korteri keskmine hind Balti
riikides kõige kallim Tallinnas, ületades samasuguse korteri hinda
Vilniuses 19% ja Riias isegi 64% võrra. Korterihinnad ulatusid Riias vaid
53%-ni võrreldes buumiaja tipuga. Tallinnas ja Vilniuses oli see suhe
vastavalt 80% ja 67%. Pärast 2009. aasta langust on korterihindade
taastumine olnud Tallinnas oluliselt kiirem kui teistes Balti riikide
pealinnades,“ sõnas Mertsina.

Mertsina sõnul hoiavad kinnisvaraturul aktiivsust kiiresti kasvavad
sissetulekud ja madalad laenuintressid. „Aastases võrdluses kasvas
neljandal kvartalil korteritehingute arv Tallinnas 14%, eluasemelaenude
käive Eestis kokku 25%. Möödunud aasta viimase kvartali eluasemelaenude
käive moodustas aga vaid umbes veerandi 2006. aasta neljanda kvartali
tipptasemest. Samuti tuleks arvestada, et ligikaudu pool
kinnisvaratehingute väärtusest finantseeritakse omavahenditest,“ märkis
Mertsina.

„Tugev nõudlus uue eluaseme järele jääb lähiajal püsima. Samas on sellel
aastal oodata pakkumise kasvu, mis peaks kiiret korterihindade tõusu
hakkama aeglustama.“

Swedbanki selle aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi
kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.swedbank-
research.com/english/baltic_housing_affordability_index/2014/q1/index.csp

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud
leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes
soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas
olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse
omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Riigikogu muutis ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust

13.03.2014

Kinnisvarainvesteeringud ulatusid mullu 210 miljoni euroni

13.03.2014

Kõige populaarsemad

1

Ülemiste Keskus laieneb taas

2

2018. aasta – tööjõupuudus jõuab kinnisvaraturule

3

Kuidas sisustada väikest vannituba?

4

Kunderi 33 – Torupilli asumi silmarõõm

5

Valmis Eftenile kuuluv Laagri Selveri 4,3-miljoniline arendus

6

Mida kujutab endast kinnisvara ristmüük?

Toimetaja valik

alt

Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust