Rõdu-uuring: suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on sageli varisemisohtlikus seisukorras

Tehnilise Järelevalve Amet viis läbi 1960-1990 ehitatud suurpaneel-korterelamute rõdude esipiirdepaneelide uuringu.

Uuringu ajendiks oli ühelt poolt 2012. aastal Lasnamäel aset leidnud ühe suurpaneelelamu 4. korruse lodža piirdepaneeli varing ning teisalt Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2009. aastal läbi viidud uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, mille käigus jõuti järeldusele, et suurpaneelelamute hooldus on olnud kohati ebapiisav ning see võib olla mõningal juhul endaga kaasa toonud puudusi nii hoonete ohutuse, energiatõhususe kui ka kasutusmugavuse osas.

Heaperemehelikust hooldamisest on eriti sõltuvad ehitiste ilmastiku
mõjudele otseselt avatud osad, nagu näiteks rõdud. TJA uuring keskendus
rõdude raudbetoonist esipiirdepaneelidele kui suurpaneelelamute ühele
potentsiaalselt kõige riskantsemale konstruktsioonilahendusele. Uuringu
eesmärgiks oli välja selgitada selliste rõdudega korterelamute ligikaudne
arv, geograafiline jaotus ning nende rõdupiirete kandekonstruktsioonide
üldine seisukord, samuti anda juhised rõdude seisukorra parendamiseks ning
motiveerida omanikke rakendama meetmeid ohutuse tagamiseks. Uuring viidi
läbi kahes etapis ajavahemikul 2012-2013.

Uuringu esimese etapi tulemusena kaardistati üle Eesti ligikaudu 840
suurpaneelelamut, mille rõdude piiretena on  kasutatud eenduvaid
raudbetoonist piirdeid (kokku 17 erinevat piirdepaneeli tüüpi). Uuringu
teises etapis valiti kaardistatud hoonete seast välja 26 hoonet, mille
rõdude piirdepaneelidele (kokku 233 rõdu) teostati visuaalne vaatlus.
Vaatluste käigus anti hinnang piirdepaneelide kinnituskonstruktsioonide
korrosioonikaitse olukorrale, tuvastati projektile vastavus ja analüüsiti
olukorra ohtlikkust. Hinnangu andmisel  lähtuti võimalusel säilinud
suurpaneelelamute ehitusprojektidest.

Tüüpilisemate puudustena tuvastati kinnituselementide tugevusomadusi
vähendavaid puudusi nagu ebapiisav korrosioonikaitse, kinnituste
mittevastavus ehitusprojektile ning ehitusprojektile mittevastavate
materjalide kasutamine kinnitustes.

Uuring näitas, et suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on
väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu. See on
tingitud nii ebapiisavast hooldusest ja remondist kui ka üleüldisest
kehvast ehitusaegsest ehituskvaliteedist ning puudulikust ehitusaegsest
järelevalvest. Erinevate puuduste koosmõjusid uurides leidis TJA, et
uuringus vaadeldud rõdupiirete konstruktsioonidest vaid 16% olid väga hästi
teostatud ja säilinud ehk kasutatud on projektikohaseid
konstruktsioonielemente, need on kaetud korrosioonikaitsega ning
keevisliited on teostatud vastavalt projektile. Samas 61% juhtudest ilmnes
rõdude esipaneelide kinnitustes selliseid puudusi, mis võivad kaasa tuua
esipaneeli varingu, mistõttu tuleks nende tugevdamisega tegeleda koheselt.

Sõltumata sellest, kas hoone rõdupiiretega on esinenud probleeme, tasuks
omanikel ja korteriühistutel aktiivselt jälgida rõdupiirete seisukorda.
Õnnetuste ärahoidmiseks on vältimatu rõdude korraline hooldus, mille käigus
vaadatakse üle konstruktsioonide seisukord ja võetakse tarvidusele meetmed
võimaliku ohu kõrvaldamiseks. Konstruktsioonide eluea pikendamiseks tuleb
neid järjepidevalt hooldada, eelkõige kaitsta korrosiooni eest. Rõdude
seisukorra kohta asjatundliku hinnangu saamiseks ning piirdepaneelide ja
nende kandekonstruktsioonide tugevdamise osas parima lahenduse leidmiseks
tasuks korteriomanikel või ühistutel konsulteerida ehituseriala
ekspertidega või projekteerijatega. Sageli ei ole rõdupiirete kinnituste
tugevdamine ja täiendav korrosioonkaitse eriti kulukas ja suuremahuline
töö.

Ehitise ohutuse ja korrashoiu eest vastutab ehitise omanik ning seega on ka
rõdupiirete püsivuse kontroll ja tagamine korteriühistute ja korteriomanike
vastutusala.

Kuivõrd rõdupiirete tugevdamise puhul ei ole tegemist väga kuluka
ettevõtmisega, siis riik spetsiaalset eraldiseisvat toetusmeedet sellele
tegevusele ei kavanda, küll aga saab lugeda rõdupiirete kinnituste
tugevdamist abikõlblikuks ja eeldatavaks tegevuseks korterelamute
rekonstrueerimistel koos fassaadi soojustamisega, mis on toetatavaks
korterelamute rekonstrueerimise toetamise meetme raames.

Korterelamute tervikliku rekonstrueerimise toetamist jätkatakse aastani
2020 struktuurifondide  ja CO2 heitkoguse kauplemissüsteemi kaudu
laekuvatest vahenditest  peale vastavate alusdokumentide jõustumist.
Korterelamute rekonstrueerimise toetuse kohta saab täiendavat infot SA
KredEx kodulehelt : http://www.kredex.ee/korteriuhistu/.

Hinnad tõusevad, tehingute arv jälle miinuses

06.03.2014

alt
alt

Kadriorus alustati uue eksklusiivse korterelamu ehitust

06.03.2014

Kõige populaarsemad

1

2018. aasta – tööjõupuudus jõuab kinnisvaraturule

2

Tartu avas idaringtee kolmanda järgu liikluseks

3

Eesti odavamate piirkondade korteriturg on elavnemas

4

Mida kujutab endast kinnisvara ristmüük?

5

Valmis Eftenile kuuluv Laagri Selveri 4,3-miljoniline arendus

6

Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod

Toimetaja valik

alt

Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust