Enamik inimesi toetab jäätmete kasutamist energia tootmiseks

TNS Emori uuringust selgus, et 80 protsenti Eesti elanikest toetab olmejäätmete kasutamist energia tootmiseks.

Toetus segaolmejäätmete kasutamisele energeetikas tõusis tuuleenergiaga samale tasemele, mille kasutamist toetas 81 protsenti vastajatest. Kolmandal kohal on biokütus, mille kasutamist toetas 76 protsenti vastanutest.

Sorteerimisest üle jäävatest jäätmetest hakkas Eesti Energia elektrit ja soojust tootma möödunud aastal. Kuigi olmejäätmed on Eesti jaoks uus energiaallikas, pidasid uuringus osalejad end jäätmete kasutamise headest ja halbadest külgedest hästi informeerituks – 54 protsenti vastanutest hindas oma teadlikkust piisavaks. Rohkem ehk 59 protsenti teadsid Eesti inimesed vaid tuuleenergiast.

Iru jäätmeplokk taaskasutab umbes 220 000 tonni jäätmeid aastas. Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam rõhutas, et jäätmete kasutamine energia tootmiseks ei konkureeri koduse sorteerimisega: "Jäätmete põletamine on prügilasse ladestamise alternatiiv. Eraldi kogutud pakendid, plastik, klaas, paber ja biolagunevad jäätmed on mõistlik ja tuleb sorteerida ning suunata taas- ja korduskasutusse."

Tänu jäätmete kasutuselevõtule kasvas varem vaid maagaasil töötanud Iru elektrijaama elektritoodang kaks korda. Jäätmetest toodab Iru jäätmeplokk 136 000 megavatt-tundi elektrit aastas, mis vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele. Jäätmetest toodetud soojusenergiat, mis on ka neljandiku võrra soodsam, edastab Eesti Energia kaugküttevõrgu kaudu Tallinna ja Maardu elanikele.

Prügi energia tootmiseks kasutades jätab Eesti Energia aastas kasutamata 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi. Kuna jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis laialdane jäätmete ladestamine prügilatesse, langesid ka jäätmekäitluse hinnad üle Eesti.

Veebruaris valminud uuringus osales juhuvalikuga 1100 inimest vanuses 15 või enam aastat.

Valitsus algatas kaugkütteseaduse muutmise

27.02.2014

alt

Miniomavalitsuste aeg on ümber saanud

27.02.2014

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

2

Arenduste arv on poole võrra kasvanud, kuid ees terendab uute korterite defitsiit

3

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

4

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

5

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

6

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

Toimetaja valik

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa