Ehitamine lihtsamaks ja järelevalve tugevamaks

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõusid. Edaspidi on lihtsam detailplaneeringut koostada ning ehitusprojekti esitada ja kooskõlastada, kuid järelevalve valminud ehitise üle muutub tugevamaks.

Pevkuri sõnul vajasid ehituse ja planeerimise valdkonda puudutavad seadusaktid uuendamist, kuna valdkond on viimastel aastatel oluliselt edasi arenenud. Näiteks peab praeguste seaduste kohaselt eramurajooni uue elamu ehitamiseks koostama detailplaneeringu, millele järgneb ehitus- ja kasutusloa menetlus. Kõik see kokku tähendab suurt aja- ning ressursikulu. Samal ajal on järelevalve valminud ehitiste üle praegu liialt nõrk, lasudes peamiselt kohalikel omavalitsustel.

Uue planeerimisseaduse eelnõu kohaselt saaks olemasolevate majade vahele üksikelamu ehitada detailplaneeringuta. Edaspidi on selleks vaja ainult naabrite nõusolekut ning tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Olemasoleva detailplaneeringu muutmiseks luuakse aga reeglid, mille abil saab seda paindlikult täiendada. Detailplaneeringuta saaks maja ka laiendada, kui laiendus jääb alla ühe kolmandiku maja mahust. "Sellised muudatused annavad inimestele majaehitusel paindlikumad võimalused ja aitavad muu hulgas muuta maju energia- ja keskkonnasäästlikumaks, näiteks paigaldada hoonele päikesepaneele või renoveerida maja soojustamise käigus ka fassaadi," selgitas justiitsminister.

Küll aga muutub ministri sõnul uue ehitusseadustikuga tugevamaks kontroll juba valminud ehitiste üle. „Edaspidi muutub tõhusamaks tehnilise järelevalve inspektsiooni teostatav järelevalve, ametnikud saavad selgemad volitused hoone ohutuse kontrollimiseks. See tähendab, et hoonete ohutuse arvelt allahindlust ei tehta,“märkis Pevkur.

Edaspidi menetletakse dokumente elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva. „Tulevikus saab iga inimene jälgida, mis järgus tema menetlus on ja ei pea enam isiklikult kohalikus omavalitsuses menetluse kiirendamiseks kohal käima,“ kirjeldas Pevkur.

Tulevikus eristatakse vaba ehitustegevust ning teavitamis- ja loakohustuslikku ehitustegevust. Kõige lihtsama ehk vaba ehitustegevuse puhul tuleb lihtsalt järgida ehitusseadustiku põhimõtteid – et tegevus ei kujutaks ohtu inimestele, varale ega keskkonnale – ja muid nõudmisi ei esitata. Teavitamiskohustuslike ehitiste puhul tuleb omavalitsust ehitisregistri kaudu teavitada, et inimesel on soov ehitama asuda. Nii võib väiksemaid hooneid –kuure, abihooneid, koerakuute – ehitada teatise alusel. Seevastu keerukate ja suurte ehitiste puhul ehk loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse.

Riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt.

Uue asjana on seaduses ette nähtud merealade riigi tasandil planeerimine. Üleriigiliselt planeeritakse tulevikus territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus. Tervikliku visiooni loomine aitab saada parema ülevaate merealade kasutusvõimalustest, näiteks võiks see hõlbustada merealade ärilist kasutuselevõttu.

Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti ligi seitsmekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku jõudmisega riigikokku on lõpusirgel justiitsministeeriumi poolt 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekt. Kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi„Parema õigusloome arendamine“ raames.

Vaata, kuhu soomlased Tallinnas kinnisvara soetasid

21.02.2014

Algab konkurss „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta Tegu 2013“

25.02.2014

Kõige populaarsemad

1

2018. aasta – tööjõupuudus jõuab kinnisvaraturule

2

Tartu avas idaringtee kolmanda järgu liikluseks

3

Eesti odavamate piirkondade korteriturg on elavnemas

4

Mida kujutab endast kinnisvara ristmüük?

5

Valmis Eftenile kuuluv Laagri Selveri 4,3-miljoniline arendus

6

Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod

Toimetaja valik

alt

Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust