Riigikogu võttis vastu korteriühistute seaduse

Riigikogus kolmapäeval heakskiidu saanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus liidab korteriomandi-ja korteriühistuseaduse üheks seaduseks, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted ning seeläbi muutub korteriühistute tegevus senisest läbipaistvamaks.

Seaduse poolt oli 55 riigikogu liiget, vastu aga 16.

Vastuvõetud seaduse kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu. Selle tulemusena kaovad segadused, mis on tekkinud seoses korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga. Samuti kolmandate isikutega, näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga, sest pole selge, kes on lepingu pool, kas valitseja või korteriomanikud.

Võrreldes seni kehtinud õigusega muutub korteriühistu tegevus korteriomaniku jaoks läbipaistvamaks. Uue seaduse järgi on igal korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Lisaks täpsustatakse tegevusi korteriühistu maksejõuetuse puhul. Kui korteriühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis üldjuhul seda ei likvideerita, vaid saneeritakse. See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse.

Majandamiskulude võlgnevuse puhul muutub olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab korteriühistul panna oma nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust. Samas on korteriühistu pandiõiguse suurus selgelt piiratud, erinevalt praegu ostjale üle minevast eelmise omaniku võlast.

Allikas: BNS

Eramajade renoveerimistoetuse säilitamiseks kogutakse allkirju

19.02.2014

Arco Vara: järjest tähtsamaks muutub kogu arendustegevuse keskkond

20.02.2014

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

2

Arenduste arv on poole võrra kasvanud, kuid ees terendab uute korterite defitsiit

3

Rakvere Tsentrumi kaubanduskeskus plaanib laieneda 9000 ruutmeetrini

4

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

5

Üürimajad tulevad ka riikliku sekkumiseta

6

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

Toimetaja valik

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades