Ümberristimine annab sadadele veekogudele uue nime

Siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu on juba mitu aastat teinud Eesti vooluveekogude ehk jõgede, ojade ja kraavide ametlike nimetuste ülevaatust, nüüd on see lõppjärku jõudnud ja toon tõenäoliselt paljudele veekogudele uued nimed, kirjutab Eesti Päevaleht.

Põhjaliku töö tulemusena on asjatundjad jõudnud järeldusele, et meie rohkem kui 2000 vooluveekogust veidi üle poolte ametlikke nimesid tuleks rohkemal või vähemal määral muuta. Teiste seas saaks endale lisanime Eesti pikim jõgi Võhandu. Ettepaneku järgi peaks jõe teiseks ametlikuks nimeks Võhandu kõrval saama Pühäjõgi, nagu kohalik rahvas ülesvoolu ütleb.

Asjaga seotud Võru instituudi teadur Evar Saar selgitas Eesti Päevalehele, et ettevõtmist oli hädasti vaja, sest viimati aastatel 1970–1980 olnud nimede määramine tehti vigaselt. 1986. aastal avaldatud vooluvete ametlikus loendis ehk niinimetatud hallis raamatus olevatest nimedest ligi pooled vajavad parandamist või täielikku väljavahetamist. „Muuta tahtsime alguses võimalikult vähe, ainult seal, kus on hädasti vaja, aga töö käigus selgus, et neid kohti oli ikka väga palju,” ütles Saar.

Kokku vajab kavandatavate muudatuste viimase variandi järgi kohendamist tervelt 1059 vooluveekogu nimi ühtekokku 2097-st. Sellest omakorda ligi 600 vajavad asjatundjate paremini valitud nime, ülejäänute puhul tuleks parandada kirjapilti, liigisõna või teha muid pisitäpsustusi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi esmapilgul võib muudetavate nimede kogus jahmatada, ei tähenda see siiski, et mõni jõgi või oja saaks päris uue väljamõeldud nime. Enamasti on muudetavate veekogude nimedes täpsustatud kirjapilti. Näiteks on muudetud senine nimi kohalikule kõnepruugile omasemaks või asendatud liigisõna „peakraav” „ojaga”.Ühtlasi on asjatundjad leidnud, et osa nõukogudeaegsete nimede asemel tuleks taastada vooluvete kunagised põlised nimed, mida rahvasuus seni aktiivselt kasutatakse.

Saar rääkis, et läbi Võru- ja Põlvamaa voolav 162 kilomeetri pikkune Võhandu ehk Pühäjõgi saab alguse Pühälätte metsast Ilmjärvel. Seevastu Kanepi kandis ollakse arvamusel, et Võhandu saab Pühäjõena alguse nende juurest Jõksi järvest. Jõksi järvest ülesvoolu jäävas Sirvaste külas teatakse omakorda, et jõgi algab just nende juurest.

„Kuigi Nõukogude ajal määrati Võhandu ülemjooks Saverna alt algavale väikesele ja mittepühale sookraavile, tundus, et nüüd Võhandu algus päriselt Kooraste–Vidrike–Ilmjärve suunda tagasi määrata oleks Kanepi rahvale pettumus. Sellepärast on meie ettepanek, et seda ametlikku jooksu ei muudetaks, aga praegu kehtiva nimega Sillaotsa jõgi saaks tagasi ühe oma põlistest nimedest – Pühäjõgi,” selgitas Saar, miks peeti vajalikuks lisada Võhandule uues ametlikus nimes rööpnimena kõrvale Pühäjõgi.

Nii et kui Võhandu uus nimi ühes kõigi teistega heaks kiidetakse, tuleb edaspidi ametlikus asjaajamises ja dokumentides kasutada nime Võhandu/Pühäjõgi. Sama kehtib ka Eesti põhikaardi kohta: jõe juures tuleb edaspidi Võhandu alla kirjutada ka Pühäjõgi.

Vooluvete nimistu korrastamisega peaks peale Võhandu jõe oma vana nime tagasi saama ka Harjumaal voolav Pudisoo jõgi. Nõukogude ajal meelevaldselt pandud nime asemel võetaks veekogu ajaloolise nimena taas kasutusele Pärlijõgi. Samuti peaks Võrumaal endale varasema rahvapärase nime tagasi saama praegune Rõuge jõgi, mis muutuks Aiu jõeks, ja Jõgevamaale jäävast Pikknurme jõest saaks jälle Putkjõgi. Nende jõgede praegused nimed jääksid kasutusele ametlike rööpnimedena.

Siseministeeriumi nõunik Tõnis Rüütel, kes kuulub ka kohanimenõukogusse, märkis, et nõukogudeaegse vigase vooluvete nimede määramisega tekitatud segadus on kestnud juba ligi kakskümmend aastat ja probleem tuli lõpuks lahendada. Ulatusliku nimede muutmise eesmärk ongi tema sõnul praegu valitseva segaduse vähendamine ja kohalikus käibes olevate rahvapäraste nimede kasutusele võtmine.

Ettevõtmise mastaapi näitab ilmekalt tõsiasi, et vooluveekogude nimemuutus puudutab koguni 189-t Eesti 215 omavalitsusest. „Nimed on plaanis omavalitsustele kooskõlastamiseks saata selle aasta lõpuks,” tutvustas Rüütel asjade käiku Eesti Päevalehele.

Tema sõnutsi on omavalitsustel seejärel järgmise aasta märtsi alguseni aega ettepanekuid esitada. Tõnis Rüütel lisas, et inimesed saavad oma arvamuse kavandatavate nimemuutuste kohta edastada omavalitusele. Sealt peaks info siseministeeriumi kaudu jõudma kohanimenõukogu lauale. „Millal nimed ametlikult kinnitatud saavad, on raske öelda, aga loodetavasti saab see järgmise aasta jooksul tehtud,” oletas Rüütel.

Allikas: BNS

Arco Vara väljus Ahtri 3 projektist

02.12.2013

Kaitseministeerium tahab rajada uue hoone

02.12.2013

Kõige populaarsemad

1

Loe erakordselt originaalse tekstiga kinnisvarakuulutust

2

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

3

Arenduste arv on poole võrra kasvanud, kuid ees terendab uute korterite defitsiit

4

Rakvere Tsentrumi kaubanduskeskus plaanib laieneda 9000 ruutmeetrini

5

Üürimajad tulevad ka riikliku sekkumiseta

6

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

Toimetaja valik

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades