Elujõulisuse indeks kinnitab lõhet Tallinna ja kaugemate alade vahel

Statistikaameti koostatud elujõulisuse indeks kinnitab lõhet Tallinna ja Tallinna ümbruse ning Tallinnast kaugemal asuvate piiriäärsete alade vahel.

"Vaadates arvutatud elujõulisuse indeksit pilguga, kas suurema elanike arvuga omavalitsusüksused on elujõulisemad, siis võime öelda, suurema elanike arvu ja suurema elujõulisuse indeksi vahel eksisteerib positiivne seos, kuid see seos pole nii tugev, et võiksime öelda, et mida suurem, seda elujõulisem," märkis statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski.

Elujõulisuse indeksi kohaselt on Eesti elujõuliseim vald Viimsi 196 punktiga. "See on suhteliselt ootuspärane ja Viimsi võib selle üle uhkust tunda. Elujõulisuse indeksi arvutamise eesmärk pole aga "võitja" selgitamine," rääkis Servinski ja lisas, et piirkondliku statistika ülesanne on anda infot, mille põhjal on omavalitsusüksustes võimalik oma tugevusi ja nõrkusi analüüsida.

"Elujõulisuse indeks täidab ülesannet ehk veidi vürtsikamas kastmes, kui teeksid seda indeksi komponentideks olevad kaheksa näitajat eraldi. Statistikaameti arvates on põhjust mõtisklemiseks nii pingereas esimestel kui ka viimastel. Pingereas viimaseid ei ole põhjust lootusetuteks tunnistada ja esimestel on valdkondi, mida arendada," selgitas Servinski.

Viimsi vallale järgnesid Harku vald 185 ja Ruhnu vald 182 punktiga. Viimasel ehk 226. kohal oli Peipsiääre vald 46 punktiga.

Esimest korda arvutas ja avaldas statistikaamet omavalitsusüksuste elujõulisuse indeksi 2004. aastal. Üldvaade Eestile 2004. ja 2013. aastal on sarnane – positiivsemad tulemused on Tallinnas ja selle ümbruses ning teljel Tallinn-Pärnu.

Negatiivsemad tulemused on piirkonnas, mille moodustab Kunda-Ikla teljel Peipsi järve poole jääv ala, kus erandina suurem positiivne piirkond moodustub Tartu ümbruses. Ka Ida-Virumaal võib pigem positiivset piirkonda näha. Probleemsema alana saab esile tuua ka piirkonna, mis moodustub Põhja-Pärnumaast ja Lõuna-Läänemaast. Sarnane pilt on Eestile omane paljude näitajate alusel.

Elujõulisuse indeksi aluseks on kaheksa näitajat: rahvaarvu muutus, alla 65-aastaste osatähtsus kogurahvastikus, keskmine registreeritud töötus, füüsilise isiku tulumaksu laekumine elaniku kohta, kohaliku omavalitsuse tulu elaniku kohta, kõrgharidusega inimeste osatähtsus, äriühingute arv 1000 elaniku kohta, äriühingute tegevusalade arv.

Indeksi väärtus ei ole otseselt seotud näitajate kohaga pingereas: indeks saab väärtuse vastavalt näitaja väärtusele.

Allikas: BNS

Tartu linnavalitsus määras projekteerimistingimused Muuseumi teele ja Roosi tänavale

29.11.2013

Iga kümnes eluasemelaen on väljastatud KredExi käendusega

02.12.2013

Kõige populaarsemad

1

Kuus tulevikupiirkonda Tallinnas, mille lähedusse maksab korterit vaadata

2

Kes vastutab üürniku tekitatud kahju eest?

3

Kinnisvarabuum kestab Tallinnas veel mõnda aega

4

Kristiine Keskuses algasid ehitustööd

5

Ära karda osta hoonestusõigusega kodu

6

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastamata küsimused ja alusetud hirmud

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi