Tallinna linnavalitsus algatas Pirita rannaala detailplaneeringu koostamise

Pirita rannaala detailplaneeringusse kaasatud maa-ala suurus on 44,92 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Pirita supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine, Pirita rannaala kinnistule ehitusõiguse määramine rannapaviljonide, ajutise vabaõhulava ja tribüünide ning randa teenindavate objektide ja rannapromenaadi ehitamiseks, Merivälja tee 3 kinnistul asuva Vaba Aja Keskuse laiendamiseks ning Merivälja tee 5b kinnistule kuni 2-korruselise ärihoone ehitamiseks.

Detailplaneeringus määratakse ka heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnaalased tingimused supelranna ja rannametsa kaitseks.

Ühtlasi taotletakse detailplaneeringuga looduskaitseseadusest tuleneva ja üldplaneeringus määratud Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist supelranda teenindavate hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet viib detailplaneeringu koostaja leidmiseks läbi lihtmenetlusega riigihanke. Detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldas koostöös Pirita Linnaosa Valitsusega 2012. aastal avaliku arhitektuurivõistluse Pirita rannaala arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse saamiseks. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Pirita rannaala arhitektuurivõistluse võidutöö „Väät”.

„Pirita rannast peab kujunema Tallinna esindusrand, see eeldab aga puhkeala kvaliteedi paranemist suure külastajate arvuga arvestava tervikliku ja nüüdisaegse rekreatsiooniala loomise läbi,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Planeeringuala piirneb läänest Läänemere, idast Mähe-Kaasiku tee ja Merivälja tee ning lõunast Pirita jõega.

Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarveteks üldkasutatava supelranna ala, kus võib paikneda supelrannaga seonduvaid ehitisi; hoiu- ja kaitsemetsa ala ning segafunktsiooniline ala, kuhu võib kavandada kaubandus-, teenindus ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, ühiskondlikke hooneid, alakorrusel paiknevate kaubandus-teenindusruumidega elamuid, tehnoehitisi, parklaid, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms.

Pindi: jutt buumist on manipulatsioon

06.11.2013

Riigikogu infotunnis avalikustas minister uute maa hindamise aluste väljatöötamise

06.11.2013

Kõige populaarsemad

1

2018. aasta – tööjõupuudus jõuab kinnisvaraturule

2

Tartu avas idaringtee kolmanda järgu liikluseks

3

Arendajad ehitavad peamiselt kalleid kortereid

4

Eesti odavamate piirkondade korteriturg on elavnemas

5

Ehitussektori buum mõjutab tervet kinnisvaraturgu

6

Mida kujutab endast kinnisvara ristmüük?

Toimetaja valik

alt

Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust