Võimekaim omavalitsus on Viimsi vald

Täna avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi kohaselt on Eesti võimekaim omavalitsus 2009-2012 perioodi võrdluses Viimsi vald.

Juba viiendat aastat järjest koostatud indeksi tulemusi kommenteerides ütles regionaalminister Siim Kiisler, et peamiseks murekohaks on jätkuvalt väga suured erinevused meie omavalitsuste võimekuses. „Sisuliselt tähendab see, et sõltuvalt oma elukohast saavad inimesed väga erinevaid ja erineva tasemega teenuseid,“ütles Kiisler. Ministri hinnangul on tänase omavalitsuskorralduse juures see ka paratamatu ning lootus, et kõik tänased omavalitsused neile seadustega pandud ülesandeid täita suudavad, ebareaalne.

Positiivse poole pealt tõi Kiisler välja, et viimaste aastate võrdluses on siiski vähenenud vahe ääremaaliste ja mitte-ääremaaliste omavalitsuste vahel, samuti on väiksemad suurematele pisut rohkem järgi jõudnud. „Need tulemused tõestavad, et riigi regionaalpoliitilised meetmed annavad ääremaadel reaalseid tulemusi,“ ütles Kiisler.

Uuringu läbiviinud konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhi Rivo Noorkõivu sõnul eristub omavalitsusüksuste võimekuse indeksi põhjal kaks arengusuunda. „Võimekuse koondumine Tallinna linnastusse ja Lõuna-Eesti mõningane mahajäämus. Võimekuse taseme poolest eristuvad mitte ainult üksikud omavalitsusüksused vaid terved piirkonnad,“ rääkis Noorkõiv.

Lisaks tavapärasele KOV-indeks analüüsile kaardistati ka linnade ja valdade tegevust ettevõtluse arendamise valdkonnas. Lisauuringut kommenteerides toob Noorkõiv välja, et paljud omavalitsused tegelevad ettevõtluskeskkonna arendamisega, ent neil puudub reeglina süsteemsus ja meetmete fokusseeritus. Vähene on ka võimekus algatusi käigus hoida. „Oluline, et nii kesk- kui ka omavalitsus töötaksid ühiselt välja motivatsioonipaketi ettevõtluse arendamiseks,“ lisas Noorkõiv.

Regionaalministri hinnangul on ettevõtluse arendamise puhul täna peamiseks probleemiks omavalitsuste vähene motivatsioon sellega tegeleda. „Sageli elavad inimesed hoopis teises vallas ning sinna läheb ka maksuraha. Siin on väga ühene lahendus ka olemas – üksused peavad olema piisavalt suured, et nii elukohad kui töökohad oleks ühes omavalitsuses,“ ütles Kiisler ning möönis, et sisuliselt tähendab see tõmbekeskuste reformi elluviimist.

Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringu põhinäitaja hõlmab nelja-aastast perioodi. Omavalitsusüksusi analüüsitakse 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid, töötuse määra, kohaliku majanduse mitmekesisust, omavalitsuse finantsolukorda ja erinevaid teenuseid. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha. Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2009-2012.

Uuringute tellijaks oli regionaalministri valitsemisala ning läbiviijaks konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringuga ja ettevõtluskeskkonna analüüsidega saab lähemalt tutvuda siseministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus.

Täna avatakse Kuressaares uus kordonihoone ja kopteriangaar

11.09.2013

Swedbank: eluaseme taskukohasus Tallinnas paranes

11.09.2013

Kõige populaarsemad

1

2018. aasta – tööjõupuudus jõuab kinnisvaraturule

2

Tartu avas idaringtee kolmanda järgu liikluseks

3

Eesti odavamate piirkondade korteriturg on elavnemas

4

Arendajad ehitavad peamiselt kalleid kortereid

5

Mida kujutab endast kinnisvara ristmüük?

6

Ehitussektori buum mõjutab tervet kinnisvaraturgu

Toimetaja valik

alt

Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust