Maaomanikud hakkavad saama õiglasemat talumistasu

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige teravamad probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enimkoormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.

Talumistasu. Foto: Scanpix

„Talumistasud selle eest, kui maaomaniku kinnistul asub mingi tehnorajatis, mistõttu ta enda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, on praegusel hetkel ebaõiglaselt madalad. Seni on tehnorajatiste talumise eest tasu maksmise praktika olnud väga erinev ja paljudel juhtudel on talumistasu olnud aastaid sisuliselt olematu,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Probleemi lahendamiseks on eelnõus välja pakutud maaomanikele täiendava iga-aastase hüvitise maksmine, mis hüvitab omanikule ka saamata jäänud tulu. Selle hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. „Seega, kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga- aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast,“ selgitas minister.

Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks.

Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%.

Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda.

Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon ning kaugküttevõrk.

Foto: Scanpix

Leedu pankrotis Snorase panga viimased Eesti hooned on müügis

19.10.2016

alt
alt

Kolmandas kvartalis tehti kokku 12 155 kinnisvara ostu-müügitehingut

20.10.2016

Sarnased uudised

alt

Notaribüroodel võimaldatakse jätkata tööd ka rangemate erimeetmete tingimustes

alt

Heitunud metsaomanikud müüvad maa maha

alt

Veebruarist saab notaritoiminguid teha ka Eesti välisesindustes

alt

Kavandatav üüriregulatsioon on pigem kosmeetilist laadi

alt

Võlaõigusseaduse üürisätete muudatus ei lahenda puuküürnike probleemi

alt

Vargaks tembeldamine korteriühistu koosolekul tõi karistuse

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Kinnistusraamatus saab edaspidi otsinguid teha vaid ID-kaardiga

alt

Kodust ilma jäämiseks piisab allkirjast

Kõige populaarsemad

1

Millised muudatused ootavad kinnisvarasektorit?

2

Kriisis saavad esimesena pihta päevinäinud korterite müüjad

3

India investorid soovivad Hiiumaale rajada kuni 40 miljoniga veeparki

4

Unistus post-koroona kodust

5

Kriis paneb inimesed mõtlema maale kolimisele

6

Eksklusiivne – kolm uhiuut koduprojekti esimesena ainult City24.ee-s

Toimetaja valik

alt

Kinnisvara ostuesindus on mõeldud neile, kes oma hambaid ise ei paranda

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?