Maaomanikud hakkavad saama õiglasemat talumistasu

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige teravamad probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enimkoormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.

Talumistasu. Foto: Scanpix

„Talumistasud selle eest, kui maaomaniku kinnistul asub mingi tehnorajatis, mistõttu ta enda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, on praegusel hetkel ebaõiglaselt madalad. Seni on tehnorajatiste talumise eest tasu maksmise praktika olnud väga erinev ja paljudel juhtudel on talumistasu olnud aastaid sisuliselt olematu,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Probleemi lahendamiseks on eelnõus välja pakutud maaomanikele täiendava iga-aastase hüvitise maksmine, mis hüvitab omanikule ka saamata jäänud tulu. Selle hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. „Seega, kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga- aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast,“ selgitas minister.

Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks.

Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%.

Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda.

Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon ning kaugküttevõrk.

Foto: Scanpix

Leedu pankrotis Snorase panga viimased Eesti hooned on müügis

19.10.2016

alt
alt

Kolmandas kvartalis tehti kokku 12 155 kinnisvara ostu-müügitehingut

20.10.2016

Sarnased uudised

alt

Mis on väikese korteriühistu aruandluses teisiti?

alt

Raivo Aeg: on aeg lubada Eesti üüriturule paindlikkust

alt

Uus parkimisnorm on löök koduostja rahakotile

alt

Katastrimõõdistamise ja maakorraldustöödega võib tegeleda vaid füüsilisest isikust litsentsiomanik

alt

Riigikohus: vald ei tohi eramaal asuvat teed alusetult kasutada

alt

Üürisuhteid reguleeriv eelnõu saadeti esimesele lugemisele

alt

Kas korteriühistu tohib paigaldada jälgimiskaamerat?

alt

Rahapesu tõkestamine kinnisvaravaldkonnas: miks, kuidas ja millal?

alt

Vaata, millised hiljutised kohtulahendid on mõjutanud kinnisvaravaldkonda

Kõige populaarsemad

1

Uus parkimisnorm on löök koduostja rahakotile

2

Segased signaalid kinnisvarasektoris

3

Kui palju kinnisvara Eestis kingitakse?

4

Patarei Merekindluse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand „Taevakaar“

5

Ehitushinnad langesid ka kolmandas kvartalis

6

Raivo Aeg: on aeg lubada Eesti üüriturule paindlikkust

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla