Maaomanikud hakkavad saama õiglasemat talumistasu

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige teravamad probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enimkoormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.

Talumistasu. Foto: Scanpix

„Talumistasud selle eest, kui maaomaniku kinnistul asub mingi tehnorajatis, mistõttu ta enda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, on praegusel hetkel ebaõiglaselt madalad. Seni on tehnorajatiste talumise eest tasu maksmise praktika olnud väga erinev ja paljudel juhtudel on talumistasu olnud aastaid sisuliselt olematu,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Probleemi lahendamiseks on eelnõus välja pakutud maaomanikele täiendava iga-aastase hüvitise maksmine, mis hüvitab omanikule ka saamata jäänud tulu. Selle hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. „Seega, kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga- aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast,“ selgitas minister.

Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks.

Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%.

Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda.

Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon ning kaugküttevõrk.

Foto: Scanpix

Leedu pankrotis Snorase panga viimased Eesti hooned on müügis

19.10.2016

alt
alt

Kolmandas kvartalis tehti kokku 12 155 kinnisvara ostu-müügitehingut

20.10.2016

Sarnased uudised

alt

Sundvalduse panek võib viia valla ja advokaat Leon Glikmani kohtusse

alt

Riigikohus: ehitamisel peab arvestama naabrite huvidega

alt

Eesti Korteriühistute Liit toetab riigi plaani korteriühistud riigilõivust vabastada

alt

Kurioosum: kodu võtsid üle külla kutsutud tuttavad

alt

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas

alt

Pakendikogumine tõstaks hüppeliselt korteriühistute kulusid

alt

Valitsus toetas väärtuslikul põllumaal ehitamise keelamist

alt

Justiitsministeerium: juurdepääsuta korteriomandite moodustamine on seadusega vastuolus

alt

Kas maaklerteenuse riiklik kontroll on utoopia või paratamatus?

Kõige populaarsemad

1

Sisustusmess toob kokku valdkonna parimad tegijad

2

Uus kuum kaup on Lasnamäe suured korterid

3

IKEA-eufooria võib varsti lõppeda

4

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Lepatriinu emotsionaalne külaskäik erilisse Vääna-Jõesuu perekodusse

5

City24 esitleb Eesti parimat valmismajade valikut

6

Kõrghaljastusega krundi poolt ja vastu: 5 kontrollküsimust krundiostjale

Toimetaja valik

alt

Turuaktiivsuse langust on viimasel kahel kuul vedanud Tallinn

alt

Milline on hea kinnisvarakuulutuse foto?

alt

SEB: Põhjamaade kinnisvaraturu langus mõjutab ka Eesti ettevõtjaid