Kas uue kinnisvarabuumi tekitavad ühisrahastajad või väikeinvestorid?

Kui mingi kriis kätte jõuab, siis hakatakse tavaliselt süüdlasi otsima. Nii oli see äsjalõppenud presidendivalimistel kui ka viimase kinnisvarakriisi järel, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ettevõtte ajaveebis.

Ühisrahastus muudab kinnisvaraturgu.

Toona peeti enam-vähem võrdselt peasüüdlasteks kasuahneid ja süüdimatuid arendajaid, kes hakkasid haljendavatele aasadele ehitama Niff-Niffi stiilis elumaju ning panku, kes andsid liiga kergekäeliselt laenu. Tavakodanikke, kes kasutasid nii ühte kui teist toodet, peeti pigem ohvriteks, kes langesid erinevate meelituste lõksu.

Kinnisvarakriisi hirmujutte kostub siit- ja sealtnurgast taas, kuna keskmine hinnatase on tõusnud juba 2007. aasta hindade kannule. Kas hakkame kollektiivselt juba kellegi peale näpuga näitama ning imestama, kuidas selline olukord taas juhtus?

Hetkel tundub ette süüdistamine siiski põhjendamatu, sest kriis pole veel kätte jõudnud ning ühe või teise seltskonna süüdistamine hinnatõusus on pigem ülekohus. Võiks võtta hoopis hetke ja vaadata, mis on teisiti võrreldes möödunud kriisiga.

Esile saab tuua kaks gruppi, keda ei olnud aastaid tagasi kas üldse olemas või oli nende maht marginaalne. Nendeks on ühisrahastuse platvormid ja väikeinvestorid, kes noolivad kinnisvara väljaüürimise eesmärgil. Mõlemad on tekitanud oma nišši, mõlemad on teineteisega teataval määral seotud ning mõlemad on kinnisvara valdkonnas osalemise viinud massidesse. Iga uus ühisrahastuse emissioon on nagu võitlus olümpiakohtade pärast, kuhu ligi pääsevad vaid vähesed väljavalitud ja need, kellel on kiiremad näpud ning enamus jääb meepotist eemale lugedes hiljem kadedusega pressiteateid rekordilistest tootluse numbritest. Tundub, et kui arendusprojekti ühisrahastuse emissioon kestab rohkem kui ühe päeva, siis võib seda läbikukkumiseks pidada, „normaalse“ projekti rahaline eesmärk saavutatakse loetud tundidega.

Väikeinvestoreid on kinnisvaraturul olnud aegade hämarusest. Mida rohkem on aga Eestis Robert Kiyosaki raamatuid välja antud ja kordustrükke tehtud ning Cashflow klubid kogunenud, seda rohkem on väikeinvestoreid juurde tekkinud. Tuhanded huvilised otsivad täna nii 1-toaliseid kui 5-toaliseid kortereid, mõistliku hinnaga kinnisvara krabatakse kokku nii uutes kui vanades majades. Investeerimine kinnisvarasse väljaüürimise eesmärgil koos lootusega saada rahalisse vabadusse on popp, kui mitte kasutada veelgi suuremaid sõnu.

Investeeringutest kinnisvarasse jutlustajad on äärmiselt populaarsed, nende esinemiste ajal on saalid täis ning ajakirjandus kirjeldab nende edulugusid mõnuga.

Käesoleval aastal on olnud pikki perioode, kus ei möödu nädalatki, kui mõni keskne päeva- või ärileht ei kirjelda eduka väikeinvestori tuhkatriinulugu. Peeter Pärtel või Kristi Saare annavad esinemiste arvu ja positiivse meediakajastuse poolest silmad ette juba Viljar Arakase sugustele gurudele.

Kui varasemalt oli hakkaja väikeinvestori põhiliseks sihtmärgiks odav 1-toaline või turu poolt madalalt hinnatud ja ebaotstarbekalt suur nelja- või enamtoaline korter, siis täna vaadatakse aktiivsemalt ringi ka uusarendustes. Osakaalu suurust on küll keeruline hinnata, kuid kuna investorite majanduslik tugevus on kasvanud, odavaid ühikatube turul napib, siis ollaksegi osaliselt sunnitult vaatama uusarenduste 1-ja 2-toaliste korterite suunas.

Loodetavasti suudetakse tõsiseid investeerimisotsuseid langetades hoida pea siiski külmas ning päris kõiki sääste kinnisvaraturule ei tooda. Ühisrahastuse juhid ja kinnisvarainvesteeringute eestkõnelejad on teinud tänuväärset tööd ja kindlasti kasvatanud paljude inimeste teadlikkust ning parandanud nende majanduslikku seisukorda. Olgu aga nii nendel kui ajakirjandusel piisavalt terast pilku ja sotsiaalset vastutust, et ohud ei ununeks ja meeles püsiks, et igal rallisõidul võib gaasi asemel vahel ka pidurit vajutada.

Oviir soovib üürielamuid peamiselt regionaalsete töökohtade jaoks

11.10.2016

alt
alt

EAS esitas tagasinõude president Ilvese osalusega osaühingule Ermamaa

12.10.2016

Sarnased uudised

alt

Efteni kolmanda fondi kasum langes jaanuaris 464 000 eurole

alt

Pro Kapital pikendas võlakirjade lunastustähtaega kahe aasta võrra

alt

Möödunud aastal maksis investeerimiseks sobiv üürikorter keskmiselt 62 600 eurot

alt

Kasvavad kinnisvarahinnad suurendavad dividendivõimekust

alt

EfTEN-i fondide ühinemisel tekib ligi 350-miljoniline Balti ärikinnisvarafond

alt

Eften ostab Lätis 16 miljoniga tootmishoone ja Air Balticu peahoone

alt

Üürikinnisvarasse investeerimine on taas atraktiivsemaks muutumas

alt

Tallinna kinnisvarainvestorid vaatavad ühe enam Tartu poole

alt

Rendihinna reguleerimise oht on muutnud investorid ettevaatlikumaks

Kõige populaarsemad

1

Kuidas arvestada tulude deklareerimisel eluasemelaenu intresse

2

Merko ehitab ligi 9 miljoniga Tartu maanteele Hiltoni hotelli

3

Pro Kapital sõlmis Ratsuri majade 3,5-miljonise ehituslepingu

4

Tallinnas ja Harjumaal müüdi kuu ajaga üle 500 uue korteri

5

Kus tehti mullu kõige rohkem kinnisvaratehinguid?

6

Kiikri kvartali arendusprojekti eelviimane etapp sai nurgakivi

Toimetaja valik

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Küsitlus: Parkimiskoht ja köögimööbel olgu uue korteri hinna sees!