Väikelinnakeskuste korda tegemine edeneb jõudsalt

Eesti Arhitektide Liidu ja EV100 missiooniprojekt „Hea avalik ruum“ on jõudmas lõpusirgele. Projektis osalenud 16st linnakeskusest enamikus on arhitektuurikonkursid lõppenud ning käib projekteerimine.

Kuueteistkümnest Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga Puulinn.

Selgunud on ka esimesed toetuse saajad – Euroopa Ühtekuuluvusfond otsustas toetada linnaruumi projekte Põlvas 1,38 miljoni, Valgas 1,5, Tõrvas 1,2 ja Võru linnas 2,7 miljoni euroga. Ülejäänud projektide rahastamine otsustatakse 2017. aasta jooksul.

„Linnasüdamete taaselustamise protsess on edukalt käivitunud. Jääme huviga ootama projektide valmimist ja nende mõju regionaalse arengu toetamisel,“ märkis kultuuriminister Indrek Saar täna Arhitektuurimuuseumis projekti teise etapi võistlustööde väljapanekul.

„Väikelinnakeskuste korrastamine on kindlasti tänuväärt missiooniprojekt ning keskuste korda tegemises on näha tugevat potentsiaali inimesi liita, kasvatada kogukonna ühtsustunnet ja muuta linnade elukeskkonda elavamaks ja atraktiivsemaks.“

Kahe aasta eest ellu kutsunud arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärgiks on aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada 16 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud ja peatänavad. Sh muuta keskused jalakäijasõbralikeks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi jm sündmuste läbiviimise kohaks, mis aitaks vältida väikelinnade laialivalgumist ja toetaks ühtlasi linnakeskustes ettevõtlust.

„Projektid valmivad, rahastusotsused on tehtud või tegemisel ja varsti võime ilmselt kuulda uudiseid ehitustööde algusest,“ sõnas EALi aseesimees ja „Hea avalik ruum“ projektijuht Kalle Vellevoog. „Õigus mitmekülgseid huvisid ja vajadusi rahuldavale ning esteetiliselt nauditavale avalikule ruumile on kõigil, sõltumata elukoha suurusest ja asukohast. Loodame, et meie programm on alles algus suurematele protsessidele ja lähitulevikus muutuvad selle eeskujul ka paljud teised Eesti linnad, asulad ja väiksemad asustatud paigad. Muutuvad sellisteks kohtadeks, kus inimestel on hea elada, kus lisaks toimivale majandusele on aktiivne kultuuri- ja huvitegevus ning inimesed ei kipu sealt lahkuma suurematesse tõmbekeskustesse.“

Tänasest kuni 30. oktoobrini saab Arhitektuurimuuseumi galeriisaalis näha viimase seitsme võistlusel osalenud linnakeskuse – Elva, Kuremäe, Kuressaare, Põltsamaa, Rakvere, Tallinna ning Viljandi ideekavandeid. Näitusele on kokku välja pandud 40 võistlustööd.

Arhitektuurikonkursside tulemused on selgunud 14 linnas. Oktoobris kuulutatakse välja kaks viimast, Narva ja Jõhvi linnakeskuste arhitektuurivõistlused.

Lähiaastail nähakse ette suuri investeeringuid Eesti maanteetaristusse

06.10.2016

alt
alt

Riik soovib rohkem panustada elamufondi uuendamisse

06.10.2016

Sarnased uudised

alt

Kavandatav kergliiklustee viib ohutult Balti jaamast Stroomi randa

alt

Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

alt

Põhja-Tallinna rajatakse veel üks loomelinnak

alt

YIT Infra rekonstrueerib Tartus Ülikooli tänava 1 miljoniga

alt

Pärnu soovib keskranda laiendada

alt

Tallinn saab endale ühe päris uue keskuse

alt

Tallinn ja Viru Keskus plaanivad Viru hotelli esist ala arendada

alt

Lasnamäele ennustatakse Manhattanilikku tulevikku

alt

Rakvere rajab 103 000 euro eest ostetud krundile avaliku väljaku

Kõige populaarsemad

1

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Trummar Reigo Ahven tunnetab rütme stiilses Raekoja platsi korteris

2

Tallinna korteriturg: uute kodude buum kandub Haaberstisse

3

Tallinn müüb enampakkumisel 1,5 miljoni euroga kesklinna parklat

4

Lasnamäe suurimas elamuarendusprojektis algas teise etapi ehitus

5

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Eesti Arhitektuurimuuseumi teadur Mait Väljas avab Õismäe kaunimate vaadete saladused

6

4 kõige tavalisemat viga, mida kinnisvaraarendajad teevad rahastuse kaasamisel

Toimetaja valik

alt

Turuaktiivsuse langust on viimasel kahel kuul vedanud Tallinn

alt

Milline on hea kinnisvarakuulutuse foto?

alt

SEB: Põhjamaade kinnisvaraturu langus mõjutab ka Eesti ettevõtjaid