Lõuna-Eesti korteriühistuid julgustatakse usinamalt maju renoveerima

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Võru linn alustavad koostöös koolitusi, julgustamaks Lõuna-Eesti ühistuid usinamalt ühistegevust arendama, et majad saaks renoveeritud.

Renoveerimine. Foto: Scanpix

„Sügisperioodil saab Võrus kuulata loenguid korteriühistute majandamise, haldamise ja hooldamise teemadel. Koolituse sihtrühmaks on juba tegutsevate korteriühistute juhatuse liikmed, revidendid, raamatupidajad, aga tulla võiksid ka nende majade esindajad, kus ei ole veel ühistut moodustatud,“ selgitas EKÜL Lõuna-Eesti büroo juht Dagmar Mattiisen.

Majade renoveerimisel püsib Tartumaa jätkuvalt riikliku renoveerimistaotluste taotlejate seas esirinnas: viimases taotlusvoorus on KredExile laekunud Tartumaalt 32 taotlust.

„Aktiivne on olnud ka Valgamaa, kust on renoveerimistoetuse saamiseks laekunud 8 taotlust, kuid Võrumaal on huvi majade kordategemise vastu seni leigevõitu,“ nendib Mattiisen. „Tihti jääb renoveerimisotsus aga tegemata, kuna ühistu juhtkond ei suuda korteriomanikele seda selgitada või vajalikke dokumente ette valmistada. Kõige keerulisem on aga olukord majades, kus ühistut moodustatud polegi,“ selgitas ta.

Eesti Korteriühistute Liit kutsus tänavu augustis ühistujuhid üle Eesti Võrumaale suveülikooli - loengutel said vastuse korteriühistute aktuaalsed juriidilised küsimused, räägiti ka elektri-ja gaasiohutusest kortermajas ning konfliktide lahendamisest korteriühistus. Kohaliku ühistuelu eestvedaja Margus Toomi juhtimisel väisati Võru korteriühistuid, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu.

„Võru on küll Eestimaa ääreala, inimestel vähem raha kui pealinnas ning seetõttu vähem ka terviklikult renoveeritud elamuid - neid on 5-6 maja,“ rääkis Toom. Tema sõnul on aga riigi abi renoveerimiseks kasutatud päris vähe. „Kaks maja, mida õppeekskursioonil demonstreerime, on täielikult rekonstrueeritud - üks juba tööd lõpetanud, teine lõpusirgel. Need said korda ainult omafinantseeringuga, täielikult riigi abita. Eks need asjad lähevad eestlastele omases tempos: kaalutakse kaua, aga kui kord juba vedama saadud, hakatakse remontima,“ rääkis Toom.

Põhiliselt tehakse tema sõnul korda maja fassaad ja katus, rekonstrueeritakse kütte- ja ventilatsioonisüsteem. „Üks maja on päikesepaneelidega läinud ka taastuvenergia kasutamisele,“ rääkis ta.

Kortermajade tühjaksjäämist Võru linnas Toomi sõnul karta pole. „Maakonnakeskustes sellist muret seni veel pole,“ nentis Toom. Kohalik omavalitsus suhtub Toomi sõnul korteriühistutesse toetavalt. 

Foto: Scanpix

Valitsus kinnitas järgmise aasta kinnisvara lisainvesteeringud

23.09.2016

alt
alt

Ehitusmöll jätkub: Tallinna kesklinna kerkib veel üks uus korterelamu

23.09.2016

Sarnased uudised

alt

Ühistud lasevad majadel laguneda

alt

Tammist: liginullenergia on suurim väljakutse korteriühistutele

alt

Tartu nutika linnaosa kortermajad alustavad renoveerimistöid

alt

Vaid viiendik kontrollitud kortermajadest vastasid tuleohutusnõuetele

alt

Vanematelt paneelmajadelt tasub võtta betooniproove

alt

Suured puud kortermaja juures võivad ohtu seada elanike elu ja vara

alt

Päästeamet: Suitsuandurita korterid ohustavad kõiki majaelanikke

alt

Kortermajad võivad uuendamiseks lisavahendeid saada alles 2020. aastal

alt

Kütmata kortermaja kimbutavad liigniiskus ja hallitus

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Üllatavalt hubane kahetoaline terrassiga maja Nõmmel

2

Klõps! Karu on teki all

3

Eesti Meedia uue maja kõrgus käes

4

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

5

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

6

Kristiine Keskus avab toidutänava ja muudab välisilme tundmatuseni

Toimetaja valik

alt

Uute korterite kallinemine on viinud ostjad tagasi järelturule

alt

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk