Maaeluministeerium soovib keelata väärtuslikule põllumaale ehitamise

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis raskendaks väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbe muutmist ja seaks säärasele maale ehituspiirangud, et soodustada põllumajandusmaa sihipärast kasutamist ja tagada toidujulgeolek.

Seadusandlus, Põllumaa, Põllumajandusmaa, Maaeluministeerium

"Maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50−70 protsenti rohkem toitu," seisab eelnõu seletuskirjas.

Maaeluministeerium lisas, et kui siiani on kasvav toiduainete nõudlus rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud, seega muutub järjest olulisemaks, kuidas põllumajandusmaaga ümber käiakse.

Eelnõuga soovib maaeluministeerium kindlustada, et väärtusliku põllumajandusmaal peab säilima igal juhul maatulundusmaa sihtotstarve, ka siis, kui moodustatakse näiteks uus katastriüksus. Piirangute järgi ei tohi väärtuslik põllumajandusmaa ei looduslikel põhjustel ega ka inimtegevuse tagajärjel muutuda maaks, millel on puud kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ega puu- või põõsaistandikuks.

Puu- ja põõsaistandikuks ei loetaks siiski marja- ja viljapuuaeda ning aiandit ning nende rajamine väärtuslikule põllumajandusmaa massiivile on siiski lubatud, välja arvatud juhul, kui tegu on poolloodusliku koosluse esinemisalaga.

Lisaks ei tohiks väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uusi ehitisi ega olemasolevadi ehitisi laiendada ega ümber ehitada. Lisaks ei tohi kehtestada väärtuslikule põllumajandusmaale planeeringut, mis nende põhimõtetega vastuollu läheb, samuti ei tohi omavalitsus väljastada põhimõtteid rikkuvaid ehitusluba.

Eelkõige tuleks üldse välistada väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamine. Kui see ei ole mingil põhjusel siiski võimalik, siis on see asjakohane üksnes maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste ehk põllumajandusehitiste rajamise korral, märkis majandusministeerium.

Seejuures ei saa elamut mingil juhul käsitleda põllumajandusehitisena, sõltumata sellest, kas see oleks maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik või mitte. Näiteks on maapiirkonnas ministeeriumi sõnul ohtralt vanu kasutusest välja läinud talukohti ja muid vanu ehitisi, mida saaks elamu ehitamise soovil kõigepealt kasutusele võtta.

Lisaks märgib ministeerium, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsega seotud piirangutest tuleneb vajadus tagada ametkondade vaheline koostöö ka selliste juhtumite korral, kus väärtuslikku põllumajandusmaad tahetakse hõivata maavarade kaevandamiseks.

Selle tagamiseks teeb maaeluministeerium eelnõus ettepaneku, et kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks maaeluministeeriumile, mis annab arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

Lisaks on maaeluministeeriumi sõnul vaja luua ühtne põllumajandusmaa andmebaas, mis kajastaks kõiki põllumajandusmaa massiive, sealhulgas väärtuslikku põllumajandusmaad. Praeguse maakatastri probleem on, et see kajastab andmeid registrisse kandmise hetkel, nii et kui mõni põllutükk näiteks võsastub ja seda ei saa harida, ei kajastu see registrites.

Väärtusliku põllumajandusmaa andmekogu sisaldaks aktuaalseid ja usaldusväärseid andmeid mulla viljakuse kohta ning oleks avalik. Selle teabe abil olekks põllumajandustootjal võimalik hinnata, milliseid põllumajanduskultuure või agrotehnilisi võtteid eeldab tema kasutuses olev maa, et saavutada efektiivseim tootmine, seisab seletuskirjas.

Põllumajandusmaa on eelnõu järgi maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse või selle osa kooseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik, välja arvatud maatükk, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti või mida kasutatakse puu- ja põõsaistandikuna.

Maaeluministeeriumi plaanide kohaselt peaks eelnõukohane seadus jõustuma 2017. aasta 1. juulil.

Allikas: BNS

Efteni kinnisvarafondid lõpetasid poolaasta kasumis

31.08.2016

alt
alt

Vihmaperiood on hea aeg maa ostmiseks

31.08.2016

Sarnased uudised

alt

Omanike Keskliit: ehituskeeluvööndi vähendamine oleks murdepunkt omanikke ahistavas seadusloomes

alt

Korteriomanik peab võimaldama korteris tööde teostamist kaasomandi korrashoiuks

alt

2022. aasta toob kaasa maa väärtuse ajakohastamise

alt

Omanike keskliit: riik kohtleb eramaja omanikke ebavõrdselt

alt

Hüpoteegiga laenu tagades riskite enda kodust ilma jäämisega

alt

Omavalitsused hakkavad otsustama kogukondadele tähtsate metsade üle

alt

Ministeerium karmistab elektrikatkestuste tingimusi

alt

Eriarvamus korteriühistu koosolekul: kuidas oleks korrektne see edastada?

alt

Tallinn tahab korteriomanike ja -ühistute vaidluste lahendamiseks seadust

Kõige populaarsemad

1

Seitse enamlevinud küsimust kaasomandi kohta

2

Oktoobris väljastati eluasemelaene rekordilises mahus

3

Ärikinnisvara kontsern Kawe hakkas ehitama kortereid

4

Õnnetusjuhtum kortermajas – kas pöörduda kodukindlustuse või korteriühistu poole?

5

Maa-amet avaldas 2021. aasta aeropildistuste ortofotod, mis katavad üle poole Eestist

6

Ehitusmaht ületas pandeemiaeelse taseme

Toimetaja valik

alt

Kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida