Augustikuus tehti Eestis 2 084 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 327 tehingut rohkem, mille juures tehinguaktiivsus kasvas 19% võrra. Võrreldes 2016. aasta augustiga tehti 91 tehingu ehk 4,6% võrra enam tehinguid.
Kui viimastel perioodidel on järjepidevaks trendiks olnud olukord, kus tehingute arv kasvab märgatavalt kiiremini kui mediaanhind, siis möödunud kuude vältel on asunud kasvutempod ühtlustuma. Ennekõike kerkib turgu iseloomustavate näitajate stabiliseerumine üles tehinguaktiivsuse kasvu aeglustumise tõttu.
Alates maikuust kasvas igakuiselt Harjumaalt
väljaspool mujal Eestis tehingute arv kiiremini nii absoluutnumbrites
kui ka protsentuaalselt, augustis aga väljaspool Harjumaad
tehinguaktiivsus aastases võrdluses enam ei kasvanud. Maikuus kasvas
tehingute arv väljaspool Harjumaad 18%, juunis 9,6%, juulis 9,1% kuid
augustis langes 1,7% võrra. Augustikuus hoidis üleriigiliselt
korterituru tehinguaktiivsust ennekõike Harjumaa, mille juures
absoluutnumbrites kasvas tehinguaktiivsus vastavas maakonnas sarnases
tempos nii pealinnas kui mujal maakonnas, mis oli suuresti tingitud
uute korteritega tehtavatest tehingutest.
Sarnaselt
varasematele kuudele võis ka augustis märgata keskmisest kiiremat
tehinguaktiivsuse ja hinnakasvu tempot mitmetes väiksemates Eesti
piirkondades.
Maakondade keskustes ja teistes väikelinnades on
märgata varasemate trendide jätkumist, kus vähene kvaliteetsete
pakkumiste arv on soodustamas kasvanud nõudluse taustal hinnataseme
keskmisest kiiremat kasvamist. Laulva revolutsiooni ajal sündinud
noored on keskustes oluliselt kasvanud pakkumishindade tõttu asunud
siirduma ennekõike linnalähedastesse alevikesse, kus korterite hinnad
on madalamad ning võimalik on sama raha eest soetada rohkematoalisi
kortereid. Eesti suuremates ja aktiivseimates väikelinnades nagu
Rakveres ja Viljandis on aastane hinnakasv jäänud püsima ligikaudu 10%
juurde, mille juures on aga lähitulevikus oodata hinnakasvu tempo
järkjärgulist taandumist mõõduka kasvuni.
Varasemad
kohati mõnenädalased müügiperioodid on kiirelt kasvanud
pakkumishindade tõttu väikelinnades taas pikenema asunud ning selle
tulemusena pakkumiste arv tasakaalukalt kasvule pöördunud. Endiselt
müüjakeskse turu tõttu ei ole kinnisvara omanikud nõus rohkete
huviliste tõttu pakkumishindu aga langetama, mistõttu on paljudes
väiksemates Eesti piirkondades ainuüksi eluasemelaenu sissemaksuks
vajaliku summaga kinnisvara soetamine muutunud keerulisemaks, tarvis
on suuremat omafinantseeringut. Möödunud kümnendi jooksul tänasest
hinnatasemest mõnevõrra kõrgema hinnaga soetatud kinnisvara eest
lootus tänasel hetkel vähemalt sama palju raha tagasi saada on asunud
müüjaid suuresti emotsionaalselt mõjutama.
Hulgaliselt
pakkumisel olevaid kortereid on pakkumishindade osas tugevalt
ülehinnatud, mistõttu nende eluasemelaenu tagatiseks hindamisel ei
lange hinnatud turuväärtus ja kokkulepitud tehinguhind kaugeltki
kokku. Ostjaskonna osakaal, kes varasemalt oli võimeline tehinguid
tegema rohke või pelgalt omakapitaliga, kasutamata ostuks laenuraha,
on jätkuvalt ostmas investeerimiseks sobilikke objekte kuid mitte enam
iseendale elamiseks. Pangalaenuta ostjaskonna seas on aina enam
korteriturul esile kerkimas aga pensioniealised tarbijad, kes soovivad
kolida maalt linna või vahetada suurema korteri väiksema vastu,
sarnane trend püsib tulevikus stabiilselt aktuaalne.
Augustis tehtud korteritehingute mediaankeskmiseks hinnaks kujunes
Eestis 1 251 €/m2. Võrreldes juuliga kasvas ruutmeetrihind 1,4% ning
võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,4%. Augustis jätkus Eesti
korterituru kui terviku mediaanhinna kiirenev kasv teist kuud järjest.
Märtsis oli aastane hinnakasv 7,3%, aprillis 3,0%, mais 1,8%, juunis
1,0% kuid juulis jällegi 6,0%. Pikema aja vältel on tehinguaktiivsus
kasvanud Tallinnast ja Tartust väljaspool piirkondades, kus hinnatase
on oluliselt madalam. Kuigi vastavates piirkondades on hinnakasvu
tempo kiirenenud, ei ole siiski madalate piirkondlike hindade tõttu
hinnakasv viimase kahe kuu vältel kiiremini kasvama asunud. Nii
aprillis, mais kui ka juunis olid uute korterite müüginumbrid Eestis
mõnevõrra madalamad, mistõttu Eesti korterituru keskmine hinnatase
kasvas ka vastavatel perioodidel aeglasemalt kui aasta esimestel
kuudel ning ühtlasi juulis ja augustis. Augustikuus kasvas Tallinnast
väljaspool tehingute arv mujal Eestis aastases võrdluses 2,9% kuid
mediaanhind langes 4,2% võrra, sest turuaktiivsus on jätkanud
kasvamist odavamate varadega Eesti n-ö mahajäänumates piirkondades.
