Arco Vara: Augustis jätkus korteriturul hinna ja tehinguaktiivsuse kasv

Augustikuus tehti Eestis 2 084 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 327 tehingut rohkem, mille juures tehinguaktiivsus kasvas 19% võrra. Võrreldes 2016. aasta augustiga tehti 91 tehingu ehk 4,6% võrra enam tehinguid.

Kinnisvaraturu ülevaated, Arco Vara, Mihkel Eliste, Kinnisvaraturg

Kui viimastel perioodidel on järjepidevaks trendiks olnud olukord, kus tehingute arv kasvab märgatavalt kiiremini kui mediaanhind, siis möödunud kuude vältel on asunud kasvutempod ühtlustuma. Ennekõike kerkib turgu iseloomustavate näitajate stabiliseerumine üles tehinguaktiivsuse kasvu aeglustumise tõttu.

Alates maikuust kasvas igakuiselt Harjumaalt väljaspool mujal Eestis tehingute arv kiiremini nii absoluutnumbrites kui ka protsentuaalselt, augustis aga väljaspool Harjumaad tehinguaktiivsus aastases võrdluses enam ei kasvanud. Maikuus kasvas tehingute arv väljaspool Harjumaad 18%, juunis 9,6%, juulis 9,1% kuid augustis langes 1,7% võrra. Augustikuus hoidis üleriigiliselt korterituru tehinguaktiivsust ennekõike Harjumaa, mille juures absoluutnumbrites kasvas tehinguaktiivsus vastavas maakonnas sarnases tempos nii pealinnas kui mujal maakonnas, mis oli suuresti tingitud uute korteritega tehtavatest tehingutest.

Sarnaselt varasematele kuudele võis ka augustis märgata keskmisest kiiremat tehinguaktiivsuse ja hinnakasvu tempot mitmetes väiksemates Eesti piirkondades.
Maakondade keskustes ja teistes väikelinnades on märgata varasemate trendide jätkumist, kus vähene kvaliteetsete pakkumiste arv on soodustamas kasvanud nõudluse taustal hinnataseme keskmisest kiiremat kasvamist. Laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on keskustes oluliselt kasvanud pakkumishindade tõttu asunud siirduma ennekõike linnalähedastesse alevikesse, kus korterite hinnad on madalamad ning võimalik on sama raha eest soetada rohkematoalisi kortereid. Eesti suuremates ja aktiivseimates väikelinnades nagu Rakveres ja Viljandis on aastane hinnakasv jäänud püsima ligikaudu 10% juurde, mille juures on aga lähitulevikus oodata hinnakasvu tempo järkjärgulist taandumist mõõduka kasvuni.

Varasemad kohati mõnenädalased müügiperioodid on kiirelt kasvanud pakkumishindade tõttu väikelinnades taas pikenema asunud ning selle tulemusena pakkumiste arv tasakaalukalt kasvule pöördunud. Endiselt müüjakeskse turu tõttu ei ole kinnisvara omanikud nõus rohkete huviliste tõttu pakkumishindu aga langetama, mistõttu on paljudes väiksemates Eesti piirkondades ainuüksi eluasemelaenu sissemaksuks vajaliku summaga kinnisvara soetamine muutunud keerulisemaks, tarvis on suuremat omafinantseeringut. Möödunud kümnendi jooksul tänasest hinnatasemest mõnevõrra kõrgema hinnaga soetatud kinnisvara eest lootus tänasel hetkel vähemalt sama palju raha tagasi saada on asunud müüjaid suuresti emotsionaalselt mõjutama.

Hulgaliselt pakkumisel olevaid kortereid on pakkumishindade osas tugevalt ülehinnatud, mistõttu nende eluasemelaenu tagatiseks hindamisel ei lange hinnatud turuväärtus ja kokkulepitud tehinguhind kaugeltki kokku. Ostjaskonna osakaal, kes varasemalt oli võimeline tehinguid tegema rohke või pelgalt omakapitaliga, kasutamata ostuks laenuraha, on jätkuvalt ostmas investeerimiseks sobilikke objekte kuid mitte enam iseendale elamiseks. Pangalaenuta ostjaskonna seas on aina enam korteriturul esile kerkimas aga pensioniealised tarbijad, kes soovivad kolida maalt linna või vahetada suurema korteri väiksema vastu, sarnane trend püsib tulevikus stabiilselt aktuaalne.

Augustis tehtud korteritehingute mediaankeskmiseks hinnaks kujunes Eestis 1 251 €/m2. Võrreldes juuliga kasvas ruutmeetrihind 1,4% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,4%. Augustis jätkus Eesti korterituru kui terviku mediaanhinna kiirenev kasv teist kuud järjest. Märtsis oli aastane hinnakasv 7,3%, aprillis 3,0%, mais 1,8%, juunis 1,0% kuid juulis jällegi 6,0%. Pikema aja vältel on tehinguaktiivsus kasvanud Tallinnast ja Tartust väljaspool piirkondades, kus hinnatase on oluliselt madalam. Kuigi vastavates piirkondades on hinnakasvu tempo kiirenenud, ei ole siiski madalate piirkondlike hindade tõttu hinnakasv viimase kahe kuu vältel kiiremini kasvama asunud. Nii aprillis, mais kui ka juunis olid uute korterite müüginumbrid Eestis mõnevõrra madalamad, mistõttu Eesti korterituru keskmine hinnatase kasvas ka vastavatel perioodidel aeglasemalt kui aasta esimestel kuudel ning ühtlasi juulis ja augustis. Augustikuus kasvas Tallinnast väljaspool tehingute arv mujal Eestis aastases võrdluses 2,9% kuid mediaanhind langes 4,2% võrra, sest turuaktiivsus on jätkanud kasvamist odavamate varadega Eesti n-ö mahajäänumates piirkondades.

Ülemiste Citys valmib 1,2 miljoni eest moodne IT-maja

13.09.2017

alt
alt

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering sai kehtestamisküpseks

14.09.2017

Sarnased uudised

alt

Peep Sooman: järgmisel aastal uusarendusprojektide arv väheneb

alt

Kinnisvarabuum kestab Tallinnas veel mõnda aega

alt

Väikelinnade korterite hinnavahe käriseb

alt

Kinnisvaratehingute arv on tipust 40% maas

alt

Ober-Haus: Hinnatõus ei ole laiendatav korteriturule ühtlaselt

alt

Kinnisvarabüroo hinnangul on Tallinnas kinnisvarabuum

alt

Tallinna korterite keskmine hind kasvas oktoobris 8,7 protsenti

alt

Kinnisvaratehingute arv kasvas kolmandas kvartalis 6,3 protsenti

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

Kõige populaarsemad

1

Kuus tulevikupiirkonda Tallinnas, mille lähedusse maksab korterit vaadata

2

Kes vastutab üürniku tekitatud kahju eest?

3

Kinnisvarabuum kestab Tallinnas veel mõnda aega

4

Kristiine Keskuses algasid ehitustööd

5

Ära karda osta hoonestusõigusega kodu

6

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastamata küsimused ja alusetud hirmud

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi