MKM sundvõõrandaks Kiviõli Keemiatööstuse huvides 287 hektarit maad

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teeb valitsuskabinetile ettepaneku teostada pakkumus Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri territooriumil 287 hektari ulatuses kinnistute võõrandamiseks.

Ärikinnisvara, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Nikolai Reisman

Juhul kui kinnisasjade omanikuks olev Nikolai Reisman pakkumusega ei nõustu, soovib MKM kinnistud sundvõõrandada. Menetlust teostaks maa-amet ning sundvõõrandamisega seotud kulud kaetaks valitsuse reservist.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le on antud kaevandamisluba Põhja-Kiviõli teises põlevkivikarjääris, kus oli 2011. aasta seisuga põlevkivi kaevandatavat varu 22 miljonit tonni, millest tohib aastas kaevandada kuni 1,5 miljonit tonni põlevkivi.

Kokku on Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri pindala 743 hektarit, millest ligi 250 hektarit kuulub ettevõtjale Nikolai Reismanile, kes ei ole Kiviõli Keemiatööstusega kinnistute müügi osas kokkuleppele jõudnud.

Nimelt on Nikolai Reisman lähtunud eeldusest, et temal kui maaomanikul on õigus maa all olevale põlevkivi varudele ning soovib oma kinnistute müügi eest saada 40 miljonit eurot.

Kuni Kiviõli Keemiatööstus ei oma kontrolli karjääris paiknevate kinnistute üle, on ettevõtte jaoks ligi kolmandik karjääris paiknevast põlevkivivarust kättesaamatu.

Tulenevalt Eesti seadustest, ei ole maaomanikul aga õigust maa all olevatele maavaradele, mis kuuluvad riigile. Kuna Kiviõli Keemiatööstus ja Nikolai Reisman ei ole kinnistute müügi osas kokkuleppele jõudnud, esitas Kiviõli Keemiatööstus juba 2009. aastal taotluse omanike omandis olevatele kinnisasjadele sundvalduse seadmist ning kasutusvalduste sundvõõrandamist.

MKM tellis veebruaris 2010 eksperdihinnangud kinnisasjade hariliku väärtuse väljaselgitamiseks, mille kohaselt hinnati kõikide kinnisasjade väärtuseks kokku 284 000 eurot, ehk 992 eurot hektari kohta. Ministeeriumi hinnangul on võrreldes seitsme aasta taguse ajaga küll kinnisasjade väärtus tõusnud, mis tuleb määrata uue hindamisega.

Lisaks kinnistute väärtusele peaks valitsus maksma omanikule hüvitist 6000 eurot iga võõrandatud kinnistu eest. Kuivõrd Reismanile kuulub alal kokku 28 erinevat kinnistut, oleks lisanduvaks motivatsioonitasuks 168 000 eurot.

Riigil tuleb seega arvestada 300 000 kuni 600 000 euro suuruse ühekordse kinnisasjade võõrandamise kuluga. Vabatahtliku võõrandamisega nõustumisega lisandub kuni 168 000 eurot hüvitise kulu.

Foto: Scanpix

Uuring paljastab eestlaste külmikueelistused

10.08.2017

alt
alt

Eesti Arhitektide Liit tutvustab viit olulist kohalike omavalitsuste projekti

10.08.2017

Sarnased uudised

alt

Cityconi kolme kuu üüritulu Eestist ja Soomest langes 3,5 protsenti

alt

5 megatrendi, mis muudavad töötegemist ja töökeskkonda

alt

Koolide ja muude avalike objektide ehitus jääb ukrainlasteta seisma

alt

Tallinna Lennujaam laiendab reisiterminali ja rajab lennujaama linnaku

alt

Cesana plaanib ehitada Tähtverre 18-korruselise kõrghoone

alt

Cleveron soovib Viljandisse rajada 40 meetri kõrguse peakontori

alt

Ülemiste keskuse laiendusest on rendilepingutega kaetud 98 protsenti

alt

Kaarsilla Kinnisvara ehitab Eerika äriparki 2 miljoni euroga ärimaja

alt

Fund Ehitus investeerib äri- ja parkimishoonesse 15 miljonit eurot

Kõige populaarsemad

1

Sisustusmess toob kokku valdkonna parimad tegijad

2

Uus kuum kaup on Lasnamäe suured korterid

3

IKEA-eufooria võib varsti lõppeda

4

City24 esitleb Eesti parimat valmismajade valikut

5

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Lepatriinu emotsionaalne külaskäik erilisse Vääna-Jõesuu perekodusse

6

Kõrghaljastusega krundi poolt ja vastu: 5 kontrollküsimust krundiostjale

Toimetaja valik

alt

Turuaktiivsuse langust on viimasel kahel kuul vedanud Tallinn

alt

Milline on hea kinnisvarakuulutuse foto?

alt

SEB: Põhjamaade kinnisvaraturu langus mõjutab ka Eesti ettevõtjaid