Algas Keila-Joa pargi ulatuslik renoveerimine

Juunis alustati Keila-Joa ajaloolise lossipargi renoveerimisega – pargi puhastamine võsast, kaunite ajalooliste vaadete avamine, tiikide tühjendamine mudast ja setetest tahetakse lõpetada novembris, kirjutab Harju Elu.

Haldus, Harjumaa, Keila-Joa, Olev Abner, Park, Renoveerimine, Andrei Dvorjaninov

Algas kõik rohkem kui kaks aastat tagasi, kui Keila vallavalitsus kirjutas Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) pargi rekonstrueerimise tarvis raha taotlemise projekt. Projekt kiideti heaks ja eraldati ka 350 000 eurot.

"Edasi tuli teha juba pargi rekonstrueerimise projekt – puude dendroloogiline uuring, pargiteede ja kallasradade projektid, konsulteerida ajaloolaste ja muinsuskaitsjatega ajalooliste vaadete osas, kuulutada hanked renoveerijate leidmiseks," meenutas eeltöid pargi rekonstrueerimise üks eestvedajaid, lossiomanik ja Keila vallavolikogu liige Andrei Dvorjaninov Harju Elule. "Ega ju keegi uskunud, et see park ükskord päris korda saab."

"Keila-Joa park on unikaalne ka selle poolest, et lisaks uhketele haruldastele puudele on omanikud kunagi tekitanud parki ka suurepärased lagendikud," rääkis Harju Elule pargis dendroloogilise uuringu läbi viinud Eesti Dendroloogiaseltsi juhatuse liige Olev Abner Harju Elule.

"See park on võib-olla õnnelik, sest ka nõukogude ajal toodi lehmad lagendikele sööma, et need ei võsastuks," meenutas rohkem kui 30 aastat tagasi parki inventeerinud dendroloog Aino Aaspõllu, nüüdne dendroloogiaseltsi president.

"Lagendikud on omased Inglise parkidele ja meiegi tahame need säilitada, karjatada loomi," märkis Dvorjaninov.

"Haruldastest liikidest on siia kunagi istutatud punaseleheline pöök, gruppidena lehiseid, neist kõige jämedam kasvab Beckendorffide rahula juures, vasakul pool jõge," oli Olev Abner parki põhjalikult uurinud.

"Praegu teemegi harvendusraiet nii, et paremalt poolt jõge avaneks vaade kunagisele rahulale ja lehistele," rääkis Dvorjaninov praegustest tegemistest.

Ka paremal pool jõge on mitmed pargimaastikku ilmestavad lehisegrupid võsast välja raiutud.

"Haruldasematest puudest on veel siia istutatud veel mägivahtrad. Sellest Kesk-Euroopast toodud liigist on tekkinud lausa võsa, nii hästi on puu kohastunud jõekallastel," märkis Abner. "On ka mitmeid huvitavaid pinnakattetaimi vaadete mitmekesistamiseks, näiteks harilik katkujuur ja haruldane valge katkujuur – küllap kunagised omanikud tahtsid luua idülli pargitiikide ümber."

Allikas: BNS

10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

10.07.2017

alt
alt

Kaubanduskeskuste nõrgaks kohaks on toitlustusärid

10.07.2017

Sarnased uudised

alt

Ühistud lasevad majadel laguneda

alt

MKM: elamispindade probleemid tuleb lahendada koos omavalitsustega

alt

Kinnisvarahaldusfirma ISS müüb oma 1500 töötajaga Eesti äri

alt

Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

alt

Omavalitsused saavad taotleda Kredexi elamufondi investeeringutoetust

alt

Erametsakeskus: küttepuud lähiajal odavamaks ei muutu

alt

Enamik endistest ministeeriumihoonetest on endiselt RKAS-i omandis

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

alt

Küttepuidu hind on vähem kui kahe aastaga tõusnud pea 60 protsenti

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Üllatavalt hubane kahetoaline terrassiga maja Nõmmel

2

Klõps! Karu on teki all

3

Eesti Meedia uue maja kõrgus käes

4

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

5

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

6

Kristiine Keskus avab toidutänava ja muudab välisilme tundmatuseni

Toimetaja valik

alt

Uute korterite kallinemine on viinud ostjad tagasi järelturule

alt

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk