Algas Keila-Joa pargi ulatuslik renoveerimine

Juunis alustati Keila-Joa ajaloolise lossipargi renoveerimisega – pargi puhastamine võsast, kaunite ajalooliste vaadete avamine, tiikide tühjendamine mudast ja setetest tahetakse lõpetada novembris, kirjutab Harju Elu.

Haldus, Harjumaa, Keila-Joa, Olev Abner, Park, Renoveerimine, Andrei Dvorjaninov

Algas kõik rohkem kui kaks aastat tagasi, kui Keila vallavalitsus kirjutas Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) pargi rekonstrueerimise tarvis raha taotlemise projekt. Projekt kiideti heaks ja eraldati ka 350 000 eurot.

"Edasi tuli teha juba pargi rekonstrueerimise projekt – puude dendroloogiline uuring, pargiteede ja kallasradade projektid, konsulteerida ajaloolaste ja muinsuskaitsjatega ajalooliste vaadete osas, kuulutada hanked renoveerijate leidmiseks," meenutas eeltöid pargi rekonstrueerimise üks eestvedajaid, lossiomanik ja Keila vallavolikogu liige Andrei Dvorjaninov Harju Elule. "Ega ju keegi uskunud, et see park ükskord päris korda saab."

"Keila-Joa park on unikaalne ka selle poolest, et lisaks uhketele haruldastele puudele on omanikud kunagi tekitanud parki ka suurepärased lagendikud," rääkis Harju Elule pargis dendroloogilise uuringu läbi viinud Eesti Dendroloogiaseltsi juhatuse liige Olev Abner Harju Elule.

"See park on võib-olla õnnelik, sest ka nõukogude ajal toodi lehmad lagendikele sööma, et need ei võsastuks," meenutas rohkem kui 30 aastat tagasi parki inventeerinud dendroloog Aino Aaspõllu, nüüdne dendroloogiaseltsi president.

"Lagendikud on omased Inglise parkidele ja meiegi tahame need säilitada, karjatada loomi," märkis Dvorjaninov.

"Haruldastest liikidest on siia kunagi istutatud punaseleheline pöök, gruppidena lehiseid, neist kõige jämedam kasvab Beckendorffide rahula juures, vasakul pool jõge," oli Olev Abner parki põhjalikult uurinud.

"Praegu teemegi harvendusraiet nii, et paremalt poolt jõge avaneks vaade kunagisele rahulale ja lehistele," rääkis Dvorjaninov praegustest tegemistest.

Ka paremal pool jõge on mitmed pargimaastikku ilmestavad lehisegrupid võsast välja raiutud.

"Haruldasematest puudest on veel siia istutatud veel mägivahtrad. Sellest Kesk-Euroopast toodud liigist on tekkinud lausa võsa, nii hästi on puu kohastunud jõekallastel," märkis Abner. "On ka mitmeid huvitavaid pinnakattetaimi vaadete mitmekesistamiseks, näiteks harilik katkujuur ja haruldane valge katkujuur – küllap kunagised omanikud tahtsid luua idülli pargitiikide ümber."

Allikas: BNS

10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

10.07.2017

alt
alt

Kaubanduskeskuste nõrgaks kohaks on toitlustusärid

10.07.2017

Sarnased uudised

alt

Riigikohus: vald ei tohi eramaal asuvat teed alusetult kasutada

alt

Eesti põhjapoolne ala on uute ortofotodega kaetud

alt

Tondilosside lammutustoetuse saajate ring laieneb

alt

Bureau Veritas tunnistas Ibise ja Swissôteli Eesti turvaliseimateks hotellideks

alt

Rahandusministeerium kutsub mereala planeerimises kaasa rääkima

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

alt

Aadressiandmete süsteemi teenused tehakse kaasaegsemaks

alt

Aastaks 2050 tuleb renoveerida suur osa hoonefondist

alt

Tallinnas lõpetatakse muru kõrguse mõõtmine

Kõige populaarsemad

1

Uus parkimisnorm on löök koduostja rahakotile

2

Segased signaalid kinnisvarasektoris

3

Kui palju kinnisvara Eestis kingitakse?

4

Raivo Aeg: on aeg lubada Eesti üüriturule paindlikkust

5

Patarei Merekindluse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand „Taevakaar“

6

Kuidas valida elutoa diivanit?

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla