Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab tervist ja keskkonda

Keskkonnaamet tuletab meelde, et jaanilõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puit, kiletamata papp ja paber ning muu töötlemata looduslik materjal.

Haldus, Annika Pertman, Arthur Kivi, Keskkond

„Kahjuks kiputakse sageli lõkkes põletama ka jäätmeid. Mööblit, immutatud või värvitud puitu, vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega. Jäätmete põletamisel eraldub õhku hulk kahjulikke saasteaineid, kuna põlemistemperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et toksilised ühendid ära põleksid,“ selgitas Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Annika Pertman.

Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet.

Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Lisaks sadestuvad põletamisel tekkinud toksilised ained maapinnale, kandudes edasi põhjavette ja toidulauale ohustades seeläbi kõiki elusolendeid. Kuna paljud saasteainetest on püsivad ja kuhjuvad organismis, kasvavad ohtlike ainete kontsentratsioonid toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.

„Jäätmete lõkkes põletamine toimub ebastabiilselt ja madalamatel temperatuuridel, mistõttu mürgised ühendid ei põle täielikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete teket. Jäätmete põletamisel on ülipeente osakeste kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega palju kõrgemad, mistõttu prügi põletamist lõketes tuleb vältida,“ selgitas Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Arthur Kivi.

Seega on nii inimeste tervise kui ka looduse huvides kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks nende liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine, sest ainult nii saab kindel olla, et jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.

Mustamäele parkimismaja rajamise enampakkumine nurjus

21.06.2017

alt
alt

Vichmann ostis Meloni ärikeskuse täisosaluse

21.06.2017

Sarnased uudised

alt

Maa-amet koondas ruumiandmed ja -teenused geoportaali

alt

Kolme aasta jooksul selguvad Pärnu jõeruumi kasutamise tulevikusuunad

alt

Kohanimeregistri kaardil saab nüüd vaadata nii mägede kui ka bussipeatuste nimesid

alt

Sadamate andmeid näeb nüüd ka Maa-ameti geoportaalist

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

alt

Eesti linnade ja valdade kõrgemaid tipud said kaardile

alt

Maamaksu infosüsteem kolib Maksu- ja Tolliametisse

alt

KIK kandis poollooduslike koosluste toetused Maa-ameti geoportaali kaardile

Kõige populaarsemad

1

2020. aasta kinnisvaraturu suurimad võitjad ja kaotajad

2

Pandeemia on tõstnud toitlustuspindade pakkumiste arvu rekordkõrgusele

3

Uuring: Eesti noored valivad kodu asukoha, Läti noored hinna järgi

4

Patarei Merekindluses algasid siselammutustööd

5

Saabuv sula paneb lumise katuse vastupidavuse proovile

6

Arco Vara võitis kohtuvaidluse kaubamärgi üle

Toimetaja valik

alt

Eesti elamuhinnad kasvasid kolmandas kvartalis EL-i keskmisest vähem

alt

Üürilepingute sõlmimiseks rakenduvad olulised muudatused

alt

City24 Aasta Tähed 2020 on selgunud!