Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab tervist ja keskkonda

Keskkonnaamet tuletab meelde, et jaanilõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puit, kiletamata papp ja paber ning muu töötlemata looduslik materjal.

Haldus, Annika Pertman, Arthur Kivi, Keskkond

„Kahjuks kiputakse sageli lõkkes põletama ka jäätmeid. Mööblit, immutatud või värvitud puitu, vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega. Jäätmete põletamisel eraldub õhku hulk kahjulikke saasteaineid, kuna põlemistemperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et toksilised ühendid ära põleksid,“ selgitas Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Annika Pertman.

Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet.

Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Lisaks sadestuvad põletamisel tekkinud toksilised ained maapinnale, kandudes edasi põhjavette ja toidulauale ohustades seeläbi kõiki elusolendeid. Kuna paljud saasteainetest on püsivad ja kuhjuvad organismis, kasvavad ohtlike ainete kontsentratsioonid toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.

„Jäätmete lõkkes põletamine toimub ebastabiilselt ja madalamatel temperatuuridel, mistõttu mürgised ühendid ei põle täielikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete teket. Jäätmete põletamisel on ülipeente osakeste kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega palju kõrgemad, mistõttu prügi põletamist lõketes tuleb vältida,“ selgitas Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Arthur Kivi.

Seega on nii inimeste tervise kui ka looduse huvides kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks nende liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine, sest ainult nii saab kindel olla, et jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.

Mustamäele parkimismaja rajamise enampakkumine nurjus

21.06.2017

alt
alt

Vichmann ostis Meloni ärikeskuse täisosaluse

21.06.2017

Sarnased uudised

alt

Ühistud lasevad majadel laguneda

alt

MKM: elamispindade probleemid tuleb lahendada koos omavalitsustega

alt

Kinnisvarahaldusfirma ISS müüb oma 1500 töötajaga Eesti äri

alt

Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

alt

Omavalitsused saavad taotleda Kredexi elamufondi investeeringutoetust

alt

Erametsakeskus: küttepuud lähiajal odavamaks ei muutu

alt

Enamik endistest ministeeriumihoonetest on endiselt RKAS-i omandis

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

alt

Küttepuidu hind on vähem kui kahe aastaga tõusnud pea 60 protsenti

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Üllatavalt hubane kahetoaline terrassiga maja Nõmmel

2

Klõps! Karu on teki all

3

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

4

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

5

Kristiine Keskus avab toidutänava ja muudab välisilme tundmatuseni

6

Tallinna kesklinna kerkib 20 miljoni eurone tervisemaja

Toimetaja valik

alt

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

alt

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe