Reinsalu Palo üürimajade plaani ei toetanud

Justiitsminister Urmas Reinsalu jättis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo riiklike üürimajade rajamise toetamise määruse kooskõlastamata, sest see ei toeta vähekindlustatud inimesi.

Seadusandlus, Ehitus, Üürimine, Üürimaja, Üürielamute programm, Üürikorterid, Urve Palo, Urmas Reinsalu

 

Justiitsministeerium ei kooskõlasta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kohalike omavalitsuste üürimajade toetamise määruse eelnõu, kuna sellest ei nähtu piisavalt selgelt valitsuskabineti otsuses kokkulepitu, kirjutab Reinsalu kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Reinsalu sõnul lepiti 2. märtsi kabinetiistungil kokku, et omavalitsuste üürimajade rajamise toetamisel aidatakse tühjenevatest haldamata korterelamutest kohaliku omavalitsusüksuse üürikorterisse ümber kolida soovivaid inimesi ja see aspekt ei ole Palo määruse eelnõus piisavalt tagatud.

Lisaks on Reinsalu sõnul määruse eelnõust puudu justiitsministeeriumi poolt erinevatel kohtumistel väljendatud soov toetada elupindade leidmisel erilist kaitset vajavaid vähekindlustatud isikuid ehk asenduskoduteenuselt ellu astunud noori, puudega või erivajadusega isikuid, lasterikkad peresid, või kinnipidamisasutusest vabanenud isikuid.

"Olen seisukohal, et määruse eelnõu /.../ määratlematult lai sõnastus on problemaatiline. Õigusselguse tagamiseks on oluline tuua /.../ selgelt sõnastatuna esile need isikud, kelle elujärge kohalik omavalitsus toetuse andmise näol leevendada saab," märkis Reinsalu.

Palo saatis juuni alguses kooskõlastusringile määruse, millega hakatakse kohalike omavalitsusi (KOV) toetama üürimajade arendamisel, tänavu läheb KOV-ide vahel jaotamiseks 2,5 miljonit eurot.

Toetust saaks määrus alusel anda kahel eesmärgil: uute majade ehitamiseks turutõrke piirkondades ja piisavate üürikorterite pakkumiseks olemasolevate korterite ümberehitamiseks, seisab määruse seletuskirjas. Turutõrkena on määruse kohaselt käsitletav olukord, kus erasektor ei paku piisavalt vajalikku teenust või siis pakub teenust hinnaga, mis ei ole suurele hulgale tarbijaskonnast kättesaadav.

Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude lõikes on kuni 2,5 miljonit eurot KOV-i kohta. 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot KOV-i kohta. Tallinn ja Tartu linn saavad taotleda toetust alates 2018. aastast. Maksimaalne toetussumma aastas on kokku 15 miljonit eurot. KOV-i omafinantseeringu määr tööde tellimisel on vähemalt 50 protsenti ning selle võib tagada ka pangalaenuga või erainvestori investeeringute kaasamise kaudu.

Toetust saab taotleda vähemalt kaheksa korteriga majadele, kuna suurema korterite arvuga korterelamute rajamine on kokkuvõttes soodsam. Eraldiseisvate korterite ostu ega ümberehitamist ei toetata.

Korterite üürnikena näeb ministeerium inimesi, kes vahetavad elukohta tulenevalt töökoha asukohast või selle muutumisest.

Kuna alates 2018. aastast suureneb programmi eelarve maht, võimaldatakse alates 2018. aasta taotlusvoorudest KOV-il taotleda toetust terviklike üürielamute püstitamiseks või üürielamuna kasutusele võetavate hoonete ümberehitamiseks, eesmärgiga üürida kortereid järgmistele sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud sihtgruppidele: asenduskoduteenuselt ellu astunud noored, puudega või erivajadusega isikud, töövõimekaotusega isikud, lasterikkad pered, üksikvanemaga pered, kinnipidamisasutusest vabanenud isikud, õnnetusjuhtumi tagajärjel eluaseme kaotanud isikud, eakad, tühjenevatest haldamata korterelamutest KOV-i üürikorterisse ümber kolida soovivad isikud ja madala sissetulekuga isikud.

Uut püstitatavat üürielamut on kohustus kasutada üürielamuna 20 aasta jooksul üürielamu püstitamisest alates ja ümberehitatavat hoonet on kohustus kasutada üürielamuna 15 aasta jooksul alates hoone ümberehitamisest.

Riigi eelarvestrateegia kohaselt kavandatakse perioodil 2017–2020 riigieelarvest rahastada kohaliku omavalitsuse elamufondi arendamise toetust 2017.–2020. aastal kogumahus 60 miljonit eurot, sellest 2,5 miljonit eurot 2017. aastal.

 

Eluasemete teoreetiliseks taastuvvajaduseks loetakse määruse seletuskirja kohaselt ligikaudu 1 protsenti uusehitisi ja kuni 2 protsenti rekonstrueerimistegevust aastas. Eestis on uusehituse maht püsinud keskmiselt 0,5 protsendil elamufondist aastas, väljaspool Harju, Tartu ja Pärnu maakonda on see nullilähedane.

Allikas: BNS

Korteriomandid Keskerakonna kontori hoones lähevad müüki

16.06.2017

alt
alt

Otto Maja – suurepärased korterid Kalamaja südames

19.06.2017

Sarnased uudised

alt

Riigikohus: ehitamisel peab arvestama naabrite huvidega

alt

Vähemalt nelja korrusega kortermajadesse tuleb paigaldada lift

alt

Uute viie ja enama korrusega kortermajade ehitamisele kehtestatakse peagi lifti rajamise nõue

alt

Omavoliline ehitamine võib kaasa tuua rahalise karistuse

alt

MTA kontrollib suvekuudel eramuehitust

alt

Kuidas sõlmida üürilepingut?

alt

Kredex toetab 20 miljoniga omavalitsuste üürimajade ehitamist

alt

Haapsallu ehitatakse 1,4 miljoniga 12 korteriga üürimaja

alt

Ehitisregister – kas kinnisvaraomaniku karistusregister?

Kõige populaarsemad

1

Sisustusmess toob kokku valdkonna parimad tegijad

2

Uus kuum kaup on Lasnamäe suured korterid

3

IKEA-eufooria võib varsti lõppeda

4

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Lepatriinu emotsionaalne külaskäik erilisse Vääna-Jõesuu perekodusse

5

City24 esitleb Eesti parimat valmismajade valikut

6

Kõrghaljastusega krundi poolt ja vastu: 5 kontrollküsimust krundiostjale

Toimetaja valik

alt

Turuaktiivsuse langust on viimasel kahel kuul vedanud Tallinn

alt

Milline on hea kinnisvarakuulutuse foto?

alt

SEB: Põhjamaade kinnisvaraturu langus mõjutab ka Eesti ettevõtjaid