Aprillis tehti Eestis 1 647 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes märtsiga langenud 512 tehingu ehk 24% võrra.
V õrreldes 2016. aasta aprilliga tehti tänavu aprillis 63 tehingut vähem (-3,7%). Tehinguaktiivsus langes pea kõigis Eesti piirkondades, rohkem tehinguid kui märtsis tehti ainuüksi Saaremaal, Viljandi- ja Võrumaal. Tehingute arv langes taas võrreldes möödunud kuudega sarnasele tasemele - veebruaris tehti Eestis 1 613 ning jaanuaris 1 651 korteritehingut.
Tehinguaktiivsus on valdavalt mõjutatud Tallinna linna korteriturul
toimuvast, mistõttu absoluutnumbrites võis aprillis tehingute arvu
langust märgata ennekõike Tallinnas. Väljaspool Tallinna linna langes
Eestis tehinguaktiivsus võrreldes märtsiga 18% ning võrreldes 2016.
aasta aprilliga 4,1%. Kinnisvaraturule omast hooajaliselt kasvavat
tehinguaktiivsust võis pigem märgata just märtsis, seda nii Tallinnas
kui pea kõikjal mujal Eesti aktiivseimates piirkondades. Aprillis aset
leidnud tehinguaktiivsuse langust võimendas võrreldes märtsiga väiksem
tööpäevade hulk.
Nii linnastumine, kasvanud tööhõive ning
sissetulekud, madalad intressid kui üleüldine elanikkonna kõrge
finantsmajanduslik heaolu on sarnaselt Tallinnale ka mujal Eesti
aktiivseimates piirkondades kasvatanud tugevalt nõudlust
eluasemelaenude järele. Väikelinnades on kinnisvarade hinnakasv olnud
kohati kahekohaline, mille juures pakkumishinnad on kasvanud veelgi
kiiremini. Mahajäänumatest piirkondadest siirduvad elanikud
atraktiivsematesse lähipiirkondadesse, mis on mitmetes väikelinnades
tõstnud elanike arvu ning piirkondlikku tarbimisvõimsust. Väiksemates
Eesti linnades jääb aga kinnisvarade hinnakasv viimastel perioodidel
valdavalt sissetulekute kasvule alla. Nii väheste kvaliteetsete
elamispindade pakkumise kui nende kõrgete pakkumishindade tõttu on
vähenenud tehinguaktiivsus ning kiirelt kasvanud nõudlus sarnaste
üürikorterite järele, mis omakorda on soodustamas üürihindade
kasvu.
Aprillis tehtud korteritehingute keskmiseks
mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 169 eurot ruutmeetrist. Võrreldes
märtsiga langes ruutmeetrihind 4,1% kuid kasvas võrreldes eelmise
aasta aprilliga 3,0%. Aastases võrdluses oli aprillis hinnakasv
Tallinnast väljaspool mõnevõrra aeglasem. Eestis ilma Tallinnata
kasvas mediaanhind võrreldes 2016. aasta aprilliga 5,4%. Võrreldes
jaanuari ja veebruariga on Eesti korteriturg jätkuvalt stabiilne, seda
nii tehingute arvu kui hinnataseme osas. Tehinguaktiivsuse langust
soodustab enamikes Harjumaa välistes piirkondades kehv pakkumise
struktuur ning hinnataseme statistiliselt aeglast kasvu olukord, kus
väheste ning kallite kvaliteetsemate elamispindade kehva
kättesaadavuse tõttu on asutud ostma odavamaid ja taskukohasemaid
kortereid. Lisaks, üle-Eestilist hinnakasvu hoiab tagasi äärmiselt
madalate korterihindadega piirkondade tehinguaktiivsuse mõningane
kasv.
Aprillis kasvas terve Eesti korteritehingute
rahaline kogumaht aasta baasil kõigest 0,5%, ilma Tallinnat
arvestamata kasvas mujal Eestis maht aga 9,8%. Tuginevalt käesoleva
aasta varasematele kuudele on ka mujal Eestis väljaspool Tallinnat
asunud korteriturg stabiliseeruma ning senine kiire hinna- ja
tehingute rahalise mahu kasv aeglustuma. Lähitulevikus on oodata
inflatsiooni kasvu kiirenemist ja senise ostujõu võrdlemisi kiire
kasvu aeglustumist, mille taustal on kõrge tööhõive kestes pikemas
perspektiivis oodata kinnisvaratehingute arvu ja väljastatud
eluasemelaenude arvu vähenemist.
