Millised on eluruumile esitatavad nõuded?

Tuhandeid aastaid tagasi kolis inimene lageda taeva alt koopasse. Kuigi valikuvõimalused ei olnud suured, võime kindlad olla, et ta kasutas sellist koobast, mis oli tugev, kindel ja ohutu. Seda endale elamiseks kohandades ei osanud ta ilmselt ettegi kujutada, et kauges tulevikus ei olegi elupaiga ainsateks kriteeriumiteks kaitse vihma ja tuule eest, vaid see peab vastama hoopis peenematele tingimustele.

Eluruumidele esitatavad nõuded on ajas palju muutunud.

Tänapäeval on teaduse ja tehnika areng võimaldanud meil endale luua väga mugava elukeskkonna, kus eluruumile on kehtestatud kindlad kriteeriumid.

Mis on nõuete eesmärk?

Eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruum peab olema selline, kus inimesel on võimalik ööpäevaringselt viibida. Nõuded esitatakse praktiliselt kõigile eluruumi elementidele, kusjuures suvilas ja aiamajas asuvale eluruumile neid nõudeid ei kohaldata.

Kehtestatud on nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale. Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8 m², laius (vastasseinte vaheline kaugus) vähemalt 2,4 m ja kõrgus vähemalt 2,5 m. Ühe korteriga elamu puhul peab kõrgus olema vähemalt 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt poole toapinna ulatuses, seejuures võetakse pinna arvestamisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Viimane on vajalik teadmine, kui tahetakse korterit laiendada pööningule.

Kui palju uksi, kui palju aknaid?

Nõuded esitatakse ka eluruumi ustele ja akendele. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks uks. Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on uste valgusava vähimateks mõõtmeteks välisukse puhul 900 mm laiuses, sise- ja rõduukse puhul 700 mm laiuses ning vannitoa ja tualettruumi ukse puhul 600 mm laiuses. Ukseava kõrgus peab olema vähemalt 1950 mm.

Lisaks peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Selleks, et tagada ruumis piisav loomulik valgus, peab akna suurus olema minimaalselt 1/8 põrandapinnast. Lihtsamalt seletatuna tähendab see seda, et 8 m² suuruse ruumi aken peab olema vähemalt 1 m².

Kui soe ja kui niiske õhk?

Eraldi nõuded esitatakse ka eluruumi sisekliimale. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vajalike õhuhulkade arvestamine on arhitekti/inseneri töö ja see sõltub piirkonnast, kus eluruum asub. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta ning keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab vastama kehtestatud nõuetele.

Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase tunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Rusikareegel ütleb, et eluruumis peaks olema sooja 21 °C, v.a esikus ja garderoobis, kus temperatuur võib olla 19 °C. Pisut leebemad nõuded esitatakse kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavale eluruumile, kus ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 °C.

Eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti.

Väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

Kas tualett peab olema?

Lisaks peab meil olema võimalus viisakalt ja mugavalt oma hügieeni eest hoolitseda ning selleks on esitatud eraldi nõuded tualetile ja veevarustusele. Eluruumis peab olema tualett. Selle puudumisel peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Samuti peab eluruumis olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus. Kui seda pole, peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.

Valmis Eesti esimene mahealade kaardirakendus

27.03.2017

alt
alt

Aprillis avab uksed sisustusmess Interjöör 2017

28.03.2017

Sarnased uudised

alt

Kas maaklerteenuse riiklik kontroll on utoopia või paratamatus?

alt

Kas kodutee kasutamise eest raha nõudmine on õigustatud?

alt

Mida tähendab kohtulik kompromiss korteriühistu võlgnikuga?

alt

Ehitisregister – kas kinnisvaraomaniku karistusregister?

alt

Millal pead oma kinnisvaralt maksma 20 protsenti tulumaksu?

alt

Kuidas mõjutab ehitise ebaseaduslikkus vara väärtust?

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?

alt

Sundvalduse panek võib viia valla ja advokaat Leon Glikmani kohtusse

alt

Kuidas edukalt renoveerida kortermaja?

Kõige populaarsemad

1

City24 esitleb Eesti parimat valmismajade valikut

2

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Näitleja Veikko Täär hindab Tartu kõrgeima elumaja vaateid

3

Tallinnasse koduostjad ihaldavad enim Nõmme ja Pirita kodusid

4

Ehituslubade väljastamine kasvas esimeses kvartalis 2,4 protsenti

5

Kõrghaljastusega krundi poolt ja vastu: 5 kontrollküsimust krundiostjale

6

Haaberstis sai nurgakivi uus elamurajoon

Toimetaja valik

alt

Turuaktiivsuse langust on viimasel kahel kuul vedanud Tallinn

alt

Milline on hea kinnisvarakuulutuse foto?

alt

SEB: Põhjamaade kinnisvaraturu langus mõjutab ka Eesti ettevõtjaid