Anvelt soovib luua majutusasutuste külastajate registri

Siseminister Andres Anvelt soovib luua Eesti majutusasutustes ööbivate inimeste automaatse registri, et aidata jõustruktuuridel võidelda terrorismiga ning tabada Euroopa Liidus tagaotsitavaid ning Eestis ebaseaduslikult viibivaid isikuid.

Hotelli vastuvõtt. Foto: Scanpix

Kuna Eesti on osa Schengeni ruumist ja piiril isikute riiki sisenemist ei kontrollita, on peamiseks infoallikaks Eestis viibijate kohta just majutusasutuste külastajakaardid. Neid peavad täitma isikud, kes pole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanikud või nende perekonnaliikmed.

Siseministeeriumi plaani kohaselt luuakse süsteem, kus majutusasutustes ööbima registreeritud isikute info liigub hiljemalt ööpäeva jooksul automaatsesse registrisse, mis kontrollib infot erinevate andmebaaside suhtes, nagu politsei andmekogu, sissesõidukeeldude riiklik register ning Interpoli andmebaas. Kui vasteid ei saada, kustutakse inimese info omakorda ööpäeva jooksul. Kui aga ilmneb, et tegu on jõustruktuuridele huvipakkuva isikuga, kontrollib infot edasi juba vastav ametnik.

Siseministeeriumi hinnangul on praegune süsteem mitmel põhjusel ebaefektiivne. Esiteks täidetakse täna külastajakaarte käsitsi, mis on ajakulukas, samuti on info tihti loetamatult kirja pandud. Veel peavad jõustruktuurid selleks, et külastajakaarte kätte saada, juba teadma, et inimene antud majutusasutuses ööbinud on. Kui infot edastataks masinloetaval kujul, oleks selle töötlemine efektiivsem.

Kuigi automaatsest registrist kustuvad inimese andmed üldjuhul ööpäevaga, siis majutusasutused ise peavad plaani kohaselt inimeste infot hoidma alles kaks aastat, et ametkonnad saaks vajadusel seda hiljem kontrollida.

Plaanis on luua kolm paralleelset infoedastussüsteemi, kasutades nii majutusasutuste olemasolevaid infosüsteeme kui ka veebi- ja nutirakendust.

Siseministeeriumi arvutuste kohaselt säästaks süsteemi kasutuselevõtmine hotellidele ja nende töötajatele aastas ligi 2 miljonit eurot, vähendades halduskoormust. Süsteemi käivitamise kulud oleks esimesel aastal 674 000 eurot ja selle käimashoidmine maksaks edaspidi 51 000 eurot aastas.

Muudatuse jõustumiseks on plaanitud tuleva aasta oktoober.

Allikas: BNS

Õiguskantsler: kõnnitee koristamise kohustus on põhiseaduspärane

20.02.2017

alt
alt

Taas on selgunud kauneimad kodud

20.02.2017

Sarnased uudised

alt

Heitunud metsaomanikud müüvad maa maha

alt

Veebruarist saab notaritoiminguid teha ka Eesti välisesindustes

alt

Kavandatav üüriregulatsioon on pigem kosmeetilist laadi

alt

Võlaõigusseaduse üürisätete muudatus ei lahenda puuküürnike probleemi

alt

Vargaks tembeldamine korteriühistu koosolekul tõi karistuse

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Kinnistusraamatus saab edaspidi otsinguid teha vaid ID-kaardiga

alt

Kodust ilma jäämiseks piisab allkirjast

alt

Muudatus nõuab hoonetele elektriautode laadimistaristute paigaldamist

Kõige populaarsemad

1

Mustamäe Keskuse kõrvale kavandatakse kõrghoonet

2

Tallinna elamukruntide põuast võidavad teised Harjumaa omavalitsused

3

Muutuv kliima Nihv-Nihvi õlgmajadele edu ei ennusta

4

Üllatus: Suurim korterivarguse oht Tallinnas ei varitsegi Lasnamäel

5

Millistel juhtudel tasub korter müüa koos sisustusega?

6

Eluasemelaenude nõudlus on kõrge

Toimetaja valik

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Küsitlus: Parkimiskoht ja köögimööbel olgu uue korteri hinna sees!