Anvelt soovib luua majutusasutuste külastajate registri

Siseminister Andres Anvelt soovib luua Eesti majutusasutustes ööbivate inimeste automaatse registri, et aidata jõustruktuuridel võidelda terrorismiga ning tabada Euroopa Liidus tagaotsitavaid ning Eestis ebaseaduslikult viibivaid isikuid.

Hotelli vastuvõtt. Foto: Scanpix

Kuna Eesti on osa Schengeni ruumist ja piiril isikute riiki sisenemist ei kontrollita, on peamiseks infoallikaks Eestis viibijate kohta just majutusasutuste külastajakaardid. Neid peavad täitma isikud, kes pole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanikud või nende perekonnaliikmed.

Siseministeeriumi plaani kohaselt luuakse süsteem, kus majutusasutustes ööbima registreeritud isikute info liigub hiljemalt ööpäeva jooksul automaatsesse registrisse, mis kontrollib infot erinevate andmebaaside suhtes, nagu politsei andmekogu, sissesõidukeeldude riiklik register ning Interpoli andmebaas. Kui vasteid ei saada, kustutakse inimese info omakorda ööpäeva jooksul. Kui aga ilmneb, et tegu on jõustruktuuridele huvipakkuva isikuga, kontrollib infot edasi juba vastav ametnik.

Siseministeeriumi hinnangul on praegune süsteem mitmel põhjusel ebaefektiivne. Esiteks täidetakse täna külastajakaarte käsitsi, mis on ajakulukas, samuti on info tihti loetamatult kirja pandud. Veel peavad jõustruktuurid selleks, et külastajakaarte kätte saada, juba teadma, et inimene antud majutusasutuses ööbinud on. Kui infot edastataks masinloetaval kujul, oleks selle töötlemine efektiivsem.

Kuigi automaatsest registrist kustuvad inimese andmed üldjuhul ööpäevaga, siis majutusasutused ise peavad plaani kohaselt inimeste infot hoidma alles kaks aastat, et ametkonnad saaks vajadusel seda hiljem kontrollida.

Plaanis on luua kolm paralleelset infoedastussüsteemi, kasutades nii majutusasutuste olemasolevaid infosüsteeme kui ka veebi- ja nutirakendust.

Siseministeeriumi arvutuste kohaselt säästaks süsteemi kasutuselevõtmine hotellidele ja nende töötajatele aastas ligi 2 miljonit eurot, vähendades halduskoormust. Süsteemi käivitamise kulud oleks esimesel aastal 674 000 eurot ja selle käimashoidmine maksaks edaspidi 51 000 eurot aastas.

Muudatuse jõustumiseks on plaanitud tuleva aasta oktoober.

Allikas: BNS

Õiguskantsler: kõnnitee koristamise kohustus on põhiseaduspärane

20.02.2017

alt
alt

Taas on selgunud kauneimad kodud

20.02.2017

Sarnased uudised

alt

Kortermajas tuleb tavakasutusest tekkivate mõjudega leppida

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

alt

Maamaksu infosüsteem kolib Maksu- ja Tolliametisse

alt

Üürilepingute sõlmimiseks rakenduvad olulised muudatused

alt

Riigikogu kiitis heaks vingugaasianduri kohustuslikuks muutva seaduse

alt

Kortermaja turvareeglid tuleb ühiselt kokku leppida

alt

Heljo Pikhof: töö kaotanud üürnik peab saama hõlpsamalt üürilepingu üles öelda

alt

Valitsus toetas maamaksu infosüsteemi üleviimist maksu- ja tolliametisse

Kõige populaarsemad

1

Kuidas on võimalik, et Tallinna korterite hinnad on kõrgemad kui kunagi varem?

2

Elamus elamust

3

Merko käivitab Noblessneri sadamalinnakus uue korteriarendusprojekti

4

Kuressaare ringtee äärde kerib uus kaubandushoone

5

Kinnisvarafirma Kapitel ostab Logassetsilt pool Nordassetsi

6

Saabuv sula paneb lumise katuse vastupidavuse proovile

Toimetaja valik

alt

Eesti elamuhinnad kasvasid kolmandas kvartalis EL-i keskmisest vähem

alt

Üürilepingute sõlmimiseks rakenduvad olulised muudatused

alt

City24 Aasta Tähed 2020 on selgunud!