Anvelt soovib luua majutusasutuste külastajate registri

Siseminister Andres Anvelt soovib luua Eesti majutusasutustes ööbivate inimeste automaatse registri, et aidata jõustruktuuridel võidelda terrorismiga ning tabada Euroopa Liidus tagaotsitavaid ning Eestis ebaseaduslikult viibivaid isikuid.

Hotelli vastuvõtt. Foto: Scanpix

Kuna Eesti on osa Schengeni ruumist ja piiril isikute riiki sisenemist ei kontrollita, on peamiseks infoallikaks Eestis viibijate kohta just majutusasutuste külastajakaardid. Neid peavad täitma isikud, kes pole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanikud või nende perekonnaliikmed.

Siseministeeriumi plaani kohaselt luuakse süsteem, kus majutusasutustes ööbima registreeritud isikute info liigub hiljemalt ööpäeva jooksul automaatsesse registrisse, mis kontrollib infot erinevate andmebaaside suhtes, nagu politsei andmekogu, sissesõidukeeldude riiklik register ning Interpoli andmebaas. Kui vasteid ei saada, kustutakse inimese info omakorda ööpäeva jooksul. Kui aga ilmneb, et tegu on jõustruktuuridele huvipakkuva isikuga, kontrollib infot edasi juba vastav ametnik.

Siseministeeriumi hinnangul on praegune süsteem mitmel põhjusel ebaefektiivne. Esiteks täidetakse täna külastajakaarte käsitsi, mis on ajakulukas, samuti on info tihti loetamatult kirja pandud. Veel peavad jõustruktuurid selleks, et külastajakaarte kätte saada, juba teadma, et inimene antud majutusasutuses ööbinud on. Kui infot edastataks masinloetaval kujul, oleks selle töötlemine efektiivsem.

Kuigi automaatsest registrist kustuvad inimese andmed üldjuhul ööpäevaga, siis majutusasutused ise peavad plaani kohaselt inimeste infot hoidma alles kaks aastat, et ametkonnad saaks vajadusel seda hiljem kontrollida.

Plaanis on luua kolm paralleelset infoedastussüsteemi, kasutades nii majutusasutuste olemasolevaid infosüsteeme kui ka veebi- ja nutirakendust.

Siseministeeriumi arvutuste kohaselt säästaks süsteemi kasutuselevõtmine hotellidele ja nende töötajatele aastas ligi 2 miljonit eurot, vähendades halduskoormust. Süsteemi käivitamise kulud oleks esimesel aastal 674 000 eurot ja selle käimashoidmine maksaks edaspidi 51 000 eurot aastas.

Muudatuse jõustumiseks on plaanitud tuleva aasta oktoober.

Allikas: BNS

Õiguskantsler: kõnnitee koristamise kohustus on põhiseaduspärane

20.02.2017

alt
alt

Taas on selgunud kauneimad kodud

20.02.2017

Sarnased uudised

alt

Sundvalduse panek võib viia valla ja advokaat Leon Glikmani kohtusse

alt

Riigikohus: ehitamisel peab arvestama naabrite huvidega

alt

Eesti Korteriühistute Liit toetab riigi plaani korteriühistud riigilõivust vabastada

alt

Kurioosum: kodu võtsid üle külla kutsutud tuttavad

alt

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas

alt

Pakendikogumine tõstaks hüppeliselt korteriühistute kulusid

alt

Valitsus toetas väärtuslikul põllumaal ehitamise keelamist

alt

Justiitsministeerium: juurdepääsuta korteriomandite moodustamine on seadusega vastuolus

alt

Kas maaklerteenuse riiklik kontroll on utoopia või paratamatus?

Kõige populaarsemad

1

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Näitleja Sepo Seeman tervitab kevadet luksuslikus Kakumäe eramus

2

City24 eripakkumisel tulid müüki kodud ligi 40 uusarenduses

3

Kõrge ehitushind ei õigusta ebakvaliteetset remonti

4

Suvila ostuks on alati hea aeg

5

Eluaseme hinnaindeksid kasvasid

6

4 kõige tavalisemat viga, mida kinnisvaraarendajad teevad rahastuse kaasamisel

Toimetaja valik

alt

Turuaktiivsuse langust on viimasel kahel kuul vedanud Tallinn

alt

Milline on hea kinnisvarakuulutuse foto?

alt

SEB: Põhjamaade kinnisvaraturu langus mõjutab ka Eesti ettevõtjaid