Anvelt soovib luua majutusasutuste külastajate registri

Siseminister Andres Anvelt soovib luua Eesti majutusasutustes ööbivate inimeste automaatse registri, et aidata jõustruktuuridel võidelda terrorismiga ning tabada Euroopa Liidus tagaotsitavaid ning Eestis ebaseaduslikult viibivaid isikuid.

Hotelli vastuvõtt. Foto: Scanpix

Kuna Eesti on osa Schengeni ruumist ja piiril isikute riiki sisenemist ei kontrollita, on peamiseks infoallikaks Eestis viibijate kohta just majutusasutuste külastajakaardid. Neid peavad täitma isikud, kes pole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanikud või nende perekonnaliikmed.

Siseministeeriumi plaani kohaselt luuakse süsteem, kus majutusasutustes ööbima registreeritud isikute info liigub hiljemalt ööpäeva jooksul automaatsesse registrisse, mis kontrollib infot erinevate andmebaaside suhtes, nagu politsei andmekogu, sissesõidukeeldude riiklik register ning Interpoli andmebaas. Kui vasteid ei saada, kustutakse inimese info omakorda ööpäeva jooksul. Kui aga ilmneb, et tegu on jõustruktuuridele huvipakkuva isikuga, kontrollib infot edasi juba vastav ametnik.

Siseministeeriumi hinnangul on praegune süsteem mitmel põhjusel ebaefektiivne. Esiteks täidetakse täna külastajakaarte käsitsi, mis on ajakulukas, samuti on info tihti loetamatult kirja pandud. Veel peavad jõustruktuurid selleks, et külastajakaarte kätte saada, juba teadma, et inimene antud majutusasutuses ööbinud on. Kui infot edastataks masinloetaval kujul, oleks selle töötlemine efektiivsem.

Kuigi automaatsest registrist kustuvad inimese andmed üldjuhul ööpäevaga, siis majutusasutused ise peavad plaani kohaselt inimeste infot hoidma alles kaks aastat, et ametkonnad saaks vajadusel seda hiljem kontrollida.

Plaanis on luua kolm paralleelset infoedastussüsteemi, kasutades nii majutusasutuste olemasolevaid infosüsteeme kui ka veebi- ja nutirakendust.

Siseministeeriumi arvutuste kohaselt säästaks süsteemi kasutuselevõtmine hotellidele ja nende töötajatele aastas ligi 2 miljonit eurot, vähendades halduskoormust. Süsteemi käivitamise kulud oleks esimesel aastal 674 000 eurot ja selle käimashoidmine maksaks edaspidi 51 000 eurot aastas.

Muudatuse jõustumiseks on plaanitud tuleva aasta oktoober.

Allikas: BNS

Õiguskantsler: kõnnitee koristamise kohustus on põhiseaduspärane

20.02.2017

alt
alt

Taas on selgunud kauneimad kodud

20.02.2017

Sarnased uudised

alt

Eesti Korteriühistute Liit toetab riigi plaani korteriühistud riigilõivust vabastada

alt

Kurioosum: kodu võtsid üle külla kutsutud tuttavad

alt

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas

alt

Pakendikogumine tõstaks hüppeliselt korteriühistute kulusid

alt

Valitsus toetas väärtuslikul põllumaal ehitamise keelamist

alt

Justiitsministeerium: juurdepääsuta korteriomandite moodustamine on seadusega vastuolus

alt

Kas maaklerteenuse riiklik kontroll on utoopia või paratamatus?

alt

Kutselist maaklerit karistati ametialaste rikkumiste eest

alt

Kivivallide vette ladumine on keelatud

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Üllatavalt hubane kahetoaline terrassiga maja Nõmmel

2

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

3

Eesti Meedia uue maja kõrgus käes

4

Klõps! Eksootilise asukohaga 19. sajandi saarevilla!

5

Tallinna kesklinna kerkib 20 miljoni eurone tervisemaja

6

Uusarendused tõstsid Mustamäe korterite hinda aastaga 7,6 protsenti

Toimetaja valik

alt

Uute korterite kallinemine on viinud ostjad tagasi järelturule

alt

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk