Eksperdid ei näe Eesti esimese meretuulepargi rajamisel ületamatuid takistusi

Keskkonnaministeerium avalikustas kümme aastat kestnud uuringute tulemusel valminud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande, mille eesmärgiks oli selgitada Loode-Eesti rannikumere tuulepargi rajamise tingimusi.

Tuulepark meres. Foto: Scanpix

Kokkuvõttes ei leitud ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutuselevõtul keskkonda märkimisväärselt mõjutaks.

KMH eesmärk oli selgitada, kas ja millistel tingimustel on võimalik arendaja poolt kavandatav kuni 1100 MW meretuulepargi rajamine ellu viia ja millised on võimalikud olulist negatiivset keskkonnamõju leevendavad meetmed. Aruande koostamise aluseks olid ulatuslikud valdkondlikud uuringud ja eksperthinnangud.

Loode-Eesti meretuulepargi arendaja AS Nelja Energia tegevjuhi Martin Kruusi sõnul on kõige olulisem, et kümme aastat kestnud uuringute ja läbirääkimiste tulemusel on nüüd jõutud nii keskkonna kui kogukonna seisukohalt sobivaima lahenduseni. “Valminud keskkonnamõjude hinnang annab meile kindluse, et meretuulepark rajatakse viisil, mil puuduvad olulised negatiivsed mõjud nii Hiiumaa elanikele kui külalistele.

Arutelude tulemusena korrigeerisime näiteks tuulepargi arendusalade paiknemist ning loobusime esialgu väljapakutud tuulepargi aladest Neupokojevi ja Apollo madalatel,” lisas ta.

Kruusi sõnul tõstatub tuuleparkidega alati ka müra küsimus. “Hiiumaa rannikust minimaalselt 12 km kaugusele planeeritava tuulepargi puhul näitasid modelleerimise tulemused, et päeval lubatud 55 dB mürataseme ületamiseks tuleks kõige võimsama tuulikutüübi puhul minna vähemalt 270 m kaugusele tuulepargist. Öösel, kui on lubatud müratase 40 dB, tuleks selle saavutamiseks minna ca 1500 m kaugusele tuulepargist. See tähendab, et lubatud müra piir on rannikust rohkem kui 10 kilomeetri kaugusel,” selgitas ta.

Lisaks mürale, infrahelile ja vibratsioonile uuriti KMH käigus veel tuulepargi mõju merepõhja setetele ja rannaprotsessidele, merepõhja elustikule ja elupaikadele, vee kvaliteedile, hüdrodünaamikale, kalastikule, linnustikule, mereimetajatele, muinsusväärtustele, jääga seotud riske, navigatsiooniriske, võimaliku õlilaigu levikut ning projekti visuaalset külge. Samuti tuulepargi mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele, heaolule ja varale, Hiiumaa turismile, kogukonnale, majandusele ja tööhõivele.

Kõige olulisemat positiivest mõju avaldabki tuulepargi rajamine sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, kuid KMH toob välja ka näiteks positiivse mõju kalade elupaikadele, kuna kunstlikud rifid hakkavad pakkuma elupaiku erinevatele merefauna ja -floora liikidele, andes sealhulgas toitu ja varju paljudele kalaliikidele.

Tuulepargi arendaja AS Nelja Energia soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada avamere tuulepargi võimsusega 700 MW kuni 1100 MW ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute omavaheline kaugus on ca 1 km. Tuulikute nimivõimsus on 4-7 MW, masti kõrgus 100-105 m ja rootori diameeter 130-164 m.

KMH ekspert oli Skepast&Puhkim OÜ, eksperdirühma kuulusid veel Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstituut, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Ramboll Soome OY ja EMD International A/S.

Taustainfot

Keskkonnaministeeriumi algatas Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) 05.05.2006 arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel. KMH programmi avalik arutelu toimus 26.02.2007.a. Hiiu Maavalitsuse saalis. Keskkonnaministeerium kiitis KMH programmi heaks 22.05.2010.a.

Ajavahemikul 2007-2010 teostati KMH raames baasuuringud, et saada teavet projekti- ja selle lähiala keskkonnaseisundi kohta. Uuringud telliti eriala ekspertidelt ning need sisaldasid ka eksperthinnangut tuulepargi rajamise võimalike mõjude kohta. Tulenevalt linnustiku uuringu tulemustest tegi linnustiku ekspert 2016.a. kompromissettepaneku, mille kohaselt Apollo madalikule tuuleparki ei rajata. Tulenevalt korrigeeritud asukohtadest teostati täiendavad baasuuringud ja koostati ekspertarvamused aladele, mida ei olnud varem kaetud.

KMH avalikud arutelud Hiiumaal ja Tallinnas korraldatakse märtsi alguses.

Foto: Scanpix

Puust ja punaseks: Korteri remondiga seotud dokumentatsioon

14.02.2017

alt
alt

Korteriühistuid on aastaid tüssatud

15.02.2017

Sarnased uudised

alt

Vanasadama trammitee ühendab Tallinna sadama, Rail Balticu terminali ja lennujaama

alt

Tallinna Sadam avas 1,7-miljonise Pikksilma promenaadi

alt

Tallinna Vanasadamas sai nurgakivi kruiisiterminal

alt

Olulise Tallinna liiklussõlme ehitus saab lõpuks hoo sisse

alt

Tallinn ehitab trammitee Vanasadamani

alt

MKM soovitab Ida-Viru maakonnas ehitada 20-miljonise filmistuudio

alt

Tartus valmis Maarjamõisa parkimismaja

alt

Tallinna ja naabervaldade vaheline trammiühendus on igas suunas tasuv

alt

Vaata, milline Rail Baltica tulevikus välja näeb

Kõige populaarsemad

1

Üüritulu deklareeritakse karmi sanktsiooni kartuses üha enam

2

Kinnisvaraturg jätkas juulis taastumise lainel

3

Varajane tudengikorterite palavik vähendab kaugemate õppurite valikuid

4

Peamised müüdid, mis kimbutavad koduostjaid

5

Tartu Kandi arenduse esimene hoone sai ehitusloa

6

Siseturism aitas majutusäril püsida

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla