Korteri või elamu remondiga puutuvad kinnisvaraomanikud oma teadliku elu jooksul suuremal või väiksemal määral varem või hiljem kindlasti kokku, kirjutab Domus Kinnisvara kutseline maakler Kaupo Mõttus ettevõtte ajaveebis.
Üldjuhul on tegemist loomingulise tegevusega, mille käigus parandatakse enda elukeskkonna kvaliteeti.
Sõltumata remondi vajaduse põhjustest
(sanitaartingimuste parandamine, moraalselt vananenud viimistluse
uuendamine, kevadine entusiasmi puhang jne.) saab remonti liigitada
laias laastus kahte kategooriasse: renoveerimine ja
rekonstrueerimine.
Renoveerimise all peame
enamasti silmas tapeedi vahetamist, seina värvimist või uue
põrandakatte paigaldust. Selliste tööde tegemiseks ei ole üldjuhul
mingit luba vaja. Eraldi luba ei ole vaja ka avatäidete (aknad, uksed)
vahetamiseks va mõningad erandid.
Rekonstrueerimine on tegevus, mille käigus tehtavate
tööde teostamiseks on vajalik esitada ehitus/kasutusteatis või andmete
esitamise teatis.
Toon mõne näite elust enesest erinevate nõuete kohta:
Näide 1: Avatud köök ja avaram vannituba
Viiekorruselises monteeritavast
raudbetoonpaneelidest 1969. aastal ehitatud hoones soovis ühetoalise
korteri omanik ühendada köögi elutoaga ning köögi koridori arvelt
laiendada vannituba. Kuna seda tüüpi hoonetel loetakse kandvateks
osadeks kõik vaheseinad ning köögi avamiseks oli vaja vaheseina ava
lõigata, siis oli ennem tööde teostamist vajalik esitada
ehitusteatis koos asjakohase projektiga. Selle juures tuleb silmas
pidada, et projekt peab vastama ehitusprojektile esitatud nõuetele
ning peab olema koostatud asjatundlikult. Lühidalt peab ehitusprojekt
olema koostatud litsentseeritud arhitekti/inseneri poolt. Lisaks
sellele peab meeles pidama, et ehitustööde juures tuleb kinni
pidada Asjatundlikkuse printsiibist. Asjatundlikkuse põhimõtte
kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses
ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine.
Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja
oskused. Lühidalt kokku võttes peab töid teostama oma ala
professionaal.
Lisaks äsja mainitud printsiibile, tuleb oma
tegevus dokumenteerida. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Ehitamist
kajastavad dokumendid (edaspidi ehitusdokumendid) peavad võimaldama
saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast
teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud
ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema
võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.
Pärast tööde
lõpetamist on vajalik esitada kasutusteatis koos eelpool mainitud
dokumentatsiooniga, seejärel küsib Kohaliku Omavalitsuse vastav
spetsialist lisa dokumente või kannab teatise registrisse ning asi
ongi lõpetatud korrektselt.
Näide 2: Eletrikerisega saun
Selle näite puhul on tegemist samalaadse ehitisega, mille kolmetoalisesse korterisse oli ehitatud elektrikerisega saun. Kuna selle tegevuse juures ei muudetud ühtegi hoone kandvat/jäigastavat konstruktsiooni, siis piisas Kohalikule Omavalitsusele Andmete Esitamise Teatisest, millele oli lisatud asjakohane eskiis ja selgitused. Selle teatise alusel täiendati registris korteri andmeid ning asi sai lahendatud korrektselt.
Näide 3: Planeeringu muudatus
Samalaadse hoone kahetoalise korteri omanik soovis mittekandvate seinte lisamisega muuta planeeringut ning köögi asukohta. Kuna kandvaid/jäigastavaid konstruktsioone ja hoone tehnosüsteeme ei muudetud, oli vajalik esitada asjakohane eskiis. Eskiis võib olla visandatud käsitsi või koostatud mõne arvutiprogrammi abil ning tavaliselt koosneb see korteri plaanist kuhu on kõik muudatused peale kantud ning on lisatud asjakohased selgitused. Korteri andmed registris korrigeeriti.
Kokkuvõte: enne ehitustöödega alustamist oleks mõistlik konsulteerida Kohaliku omavalitsuse spetsialistiga või isikuga, kes sellega igapäevaselt tegeleb selleks et täpsustada, millised dokumendid on vastava töö teostamiseks vajalikud.
Foto: Scanpix
