Paalalinn ja Männimäe leevendavad Viljandi korteripõuda

Viljandimaa rahvaarv on küll vähenemas, kuid nõudlus paneelmajade korterite järele püsib, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juhataja Aime Opermann.

Vaade Viljandile.

Viljandis eristuvad kaks suuremat paneelmajade linnaosa - Paalalinn ja Männimäe. Paalalinna linnaosa paneelmajade ehitamisega alustati 1960-70. aastatel ning viimased valmisid kaheksakümnendatel. Paalalinna rajamist alustati hrušovka tüüpi korterelamutega, mida iseloomustavad  4-korrust ja väikesed korterid.

Valuoja- ja Põhja puiesteede vahele on ehitatud kaheksa neljakorruselist korterelamut ning üks üheksakorruseline hoone. Valuoja puiestee kõrgemas osas paikneb aga üks grupp 3-korruselisi hooneid ning ridaelamuid. Suur-Kaare ja Kauge tänava piirkonnast leiab läbisegi 3-5 korruselised korterelamud. Seega, hoonestus on mitmekülgne.

Männimäe on pisut uuem ja suurem korterelamupiirkond, mis on rajatud kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel ning kus asub 50-60 korterelamut. Männimäe piirkonna jagab Riia maantee kaheks osaks – majadeks, mis asuvad Viljandi järvepoolses piirkonnas ja teised korterelamud, mis asuvad Männimäe tööstuspiirkonna poolses osas. Järve poolset külge mitmekesistavad ka ridaelamud ja kolm 9-korruselist hoonet.

Paneelelamute seisukord on hea

Kümmekond aastat tagasi alustati korterelamute parendamisega. Mitmed korteriühistud on tegelenud hoonete otsaseinte soojustamisega, katuste uuendamisega, soojasõlmede renoveerimise ning trepikoja uste turvalisemaks muutmisega, kuid fassaadide renoveerimist oli väga vähe. Viimastel aastatel on hoogu kogunud täielik renoveerimine koos fassaadide soojustamise ja uuendamisega ning ka ventilatsioonisüsteemide väljaehitamisega.
Päris uusi kortermaju Viljandi paneelmajarajoonidest ei leia.

Paalalinna piirkonda on küll ehitatud üks uus korterelamu, aga seegi on tegelikult täielikult renoveeritud endise Paalalinna kooli internaadi hoone. Valmis 74 uut korterit, mida pakutakse nii üürile, kui ka müügiks.

Viljandimaa rahvaarv iga aastaga küll väheneb umbes 500-600 inimese võrra, kuid pakkumiste arv ei suurene, vaid pigem väheneb.

Viljandi linnas on praegu pakkumises ca sadakond korterit, nendest 26 Männimäe piirkonnas ja 15 Paalalinnas. Mõlemale piirkonnale on olemas nõudlus. Kortereid ostetakse põhiliselt endale elamiseks ja investeerimiseks.

Hinnaklass jääb korteritel keskmiselt vahemikku 500-700 eurot ruutmeetrist ja uuemas majas Paalalinnas 1000-1200 eurot ruutmeetrist.

Colliers: Eesti kaubanduskeskuste pakutav on liiga ühesugune

07.02.2017

alt
alt

Tallinna korteritehingute koguväärtus kasvas aastaga 60%

08.02.2017

Sarnased uudised

alt

Tallinna üüriturg globaliseerub

alt

Tallinna kinnisvaratehingute arv langes mullu esimest korda 10 aasta jooksul

alt

Tallinna kinnisvaraturg jaheneb, mujal antakse hagu juurde

alt

Eelmisel aastal kallinesid Tallinna korterid 5,1 protsenti

alt

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli III kvartalis viimaste aastate väikseim

alt

Mis ootab 2019. aastal Tallinna korteriomanikke?

alt

Kinnisvaramüüjad küsivad ebareaalset hinda

alt

Kinnisvaratehingute arvus buumi ei kajastu

alt

Capital Mill: Eestis on kõik kinnisvarasegmendid väikeses ülekülluses

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Karu on teki all

2

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

3

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

4

Kristiine Keskus avab toidutänava ja muudab välisilme tundmatuseni

5

Tallinna Maakri tänavale kerkiv uus pilvelõhkuja sai ehitusloa

6

Tallinna kesklinna kerkib 20 miljoni eurone tervisemaja

Toimetaja valik

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

alt

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks