Paalalinn ja Männimäe leevendavad Viljandi korteripõuda

Viljandimaa rahvaarv on küll vähenemas, kuid nõudlus paneelmajade korterite järele püsib, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juhataja Aime Opermann.

Vaade Viljandile.

Viljandis eristuvad kaks suuremat paneelmajade linnaosa - Paalalinn ja Männimäe. Paalalinna linnaosa paneelmajade ehitamisega alustati 1960-70. aastatel ning viimased valmisid kaheksakümnendatel. Paalalinna rajamist alustati hrušovka tüüpi korterelamutega, mida iseloomustavad  4-korrust ja väikesed korterid.

Valuoja- ja Põhja puiesteede vahele on ehitatud kaheksa neljakorruselist korterelamut ning üks üheksakorruseline hoone. Valuoja puiestee kõrgemas osas paikneb aga üks grupp 3-korruselisi hooneid ning ridaelamuid. Suur-Kaare ja Kauge tänava piirkonnast leiab läbisegi 3-5 korruselised korterelamud. Seega, hoonestus on mitmekülgne.

Männimäe on pisut uuem ja suurem korterelamupiirkond, mis on rajatud kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel ning kus asub 50-60 korterelamut. Männimäe piirkonna jagab Riia maantee kaheks osaks – majadeks, mis asuvad Viljandi järvepoolses piirkonnas ja teised korterelamud, mis asuvad Männimäe tööstuspiirkonna poolses osas. Järve poolset külge mitmekesistavad ka ridaelamud ja kolm 9-korruselist hoonet.

Paneelelamute seisukord on hea

Kümmekond aastat tagasi alustati korterelamute parendamisega. Mitmed korteriühistud on tegelenud hoonete otsaseinte soojustamisega, katuste uuendamisega, soojasõlmede renoveerimise ning trepikoja uste turvalisemaks muutmisega, kuid fassaadide renoveerimist oli väga vähe. Viimastel aastatel on hoogu kogunud täielik renoveerimine koos fassaadide soojustamise ja uuendamisega ning ka ventilatsioonisüsteemide väljaehitamisega.
Päris uusi kortermaju Viljandi paneelmajarajoonidest ei leia.

Paalalinna piirkonda on küll ehitatud üks uus korterelamu, aga seegi on tegelikult täielikult renoveeritud endise Paalalinna kooli internaadi hoone. Valmis 74 uut korterit, mida pakutakse nii üürile, kui ka müügiks.

Viljandimaa rahvaarv iga aastaga küll väheneb umbes 500-600 inimese võrra, kuid pakkumiste arv ei suurene, vaid pigem väheneb.

Viljandi linnas on praegu pakkumises ca sadakond korterit, nendest 26 Männimäe piirkonnas ja 15 Paalalinnas. Mõlemale piirkonnale on olemas nõudlus. Kortereid ostetakse põhiliselt endale elamiseks ja investeerimiseks.

Hinnaklass jääb korteritel keskmiselt vahemikku 500-700 eurot ruutmeetrist ja uuemas majas Paalalinnas 1000-1200 eurot ruutmeetrist.

Colliers: Eesti kaubanduskeskuste pakutav on liiga ühesugune

07.02.2017

alt
alt

Tallinna korteritehingute koguväärtus kasvas aastaga 60%

08.02.2017

Sarnased uudised

alt

Notariaalsete kinnisvaratehingute langus oli mullu marginaalne

alt

2020. aasta kinnisvaraturu suurimad võitjad ja kaotajad

alt

Uuring: Eesti noored valivad kodu asukoha, Läti noored hinna järgi

alt

Möödunud aasta lõppes kinnisvaraturu tehinguaktiivsuse ja käibe viimase 14 aasta rekordiga

alt

Kuidas on võimalik, et Tallinna korterite hinnad on kõrgemad kui kunagi varem?

alt

Kinnisvaraturu uus sihtrühm on vanavanemad

alt

Eesti elamuhinnad kasvasid kolmandas kvartalis EL-i keskmisest vähem

alt

Euro kehtivusajal on mitmetes Eesti piirkondades korterite hinnad kahekordistunud

alt

Harjumaa 2020: korterite hinnad kerkisid, kuid tehingute arv vähenes

Kõige populaarsemad

1

Kuidas on võimalik, et Tallinna korterite hinnad on kõrgemad kui kunagi varem?

2

Elamus elamust

3

Merko käivitab Noblessneri sadamalinnakus uue korteriarendusprojekti

4

Kuressaare ringtee äärde kerib uus kaubandushoone

5

Kinnisvarafirma Kapitel ostab Logassetsilt pool Nordassetsi

6

Uuring: Eesti noored valivad kodu asukoha, Läti noored hinna järgi

Toimetaja valik

alt

Eesti elamuhinnad kasvasid kolmandas kvartalis EL-i keskmisest vähem

alt

Üürilepingute sõlmimiseks rakenduvad olulised muudatused

alt

City24 Aasta Tähed 2020 on selgunud!