Riigihalduse minister vastas arupärimisele riigi kinnisvara haldamise kohta

Riigihalduse minister Mihhail Korb vastas Riigikogu liikmete Andres Ammase, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Andres Herkeli, Ain Lutsepa, Monika Haukanõmme, Artur Talviku ja Jüri Adamsi 19. jaanuaril esitatud arupärimisele riigi kinnisvara haldamise kohta (nr 295).

Haldus, RKAS

Arupärijad viitasid Riigikontrolli tehtud auditile, mille kohaselt puudub riigil selge ja ühtne kinnisvarapoliitika. Arupärijad soovisid teada, miks ei ole riigi kinnisvara korrashoidmine varade üleandmisega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) muutunud säästlikumaks.

Korbi sõnul on kindlasti oma puudujäägid või miinused, mida võiks Kinnisvara Aktsiaseltsile süüks panna. „Aga kindlasti on valitsus palju oma otsustusvõimetuse või niisuguse asjade pika laine peale lükkamise taga,“ nentis Korb. Ta märkis, et eesmärk saavutada säästlikkus tekib läbi terve komplekti abinõude.

„Analüüsides kinnisvarastrateegiat, peame õigeks seda, et tänased väljatöötatud sihid ja eesmärgid ja strateegia on õige. Strateegia muutmiseks ei ole otsest vajadust,“ märkis Korb. Ruumide säästlik kasutamine, minimaalne ressursi kasutamine, ressursi kasutamise efektiivsuse tõstmine on need asjad, mis on õiged ja mille suunas täna tuleb liikuda ja töötada. Aga just meetmed, kuidas me seda saavutame, see on pigem eesmärkide saavutamise põhiküsimus, lisas minister.

Korb ütles, et tänaseni oli kinnisvarapoliitika liikunud selles suunas, et ehitatakse pidevalt uusi maju, st panus majade remonti on üpris minimaalne. „Praktika näitab, et uute majade ehitamine on selgelt otstarbekam kui vanade renoveerimine. Uued tänapäevased ruumid saadakse sama raha eest ja tunduvalt parema kvaliteediga, st hinna ja kvaliteedi suhe räägib väga tihti uute ehituste kasuks,“ märkis Korb.

Kinnisvarakulud on otse seotud tegevustega, mida riik pakub ja teostab. Korb tõi esile olulise küsimuse, mis on seotud regionaalse aspektiga. „Praegu on plaan osa riigiasutusi pealinnast välja viia. Teine aspekt on see, missugust kasutust leiavad maavalitsuste hooned. Kolmas aspekt, millist kinnisvara otsustatakse lõppkokkuvõttes kasutada,“ selgitas Korb. Ta arvas, et täna oleme etapis, kus me räägime alles riigireformi stardist ehk riigireformi esimestest sammudest. Veel on vara rääkida, mis on lõplik tulemus ja kui palju riik vajab kinnisvara.

YIT Ehitus pidas Tallinnas Mäepealse tänaval korterelamu sarikapidu

07.02.2017

alt
alt

Colliers: Eesti kaubanduskeskuste pakutav on liiga ühesugune

07.02.2017

Sarnased uudised

alt

Avaldati Eesti üleriigilise mereala planeeringu põhilahendus

alt

Olmeprügi äraveo hind võib kerkida mitmekordseks

alt

Riik aitab parandada Kagu-Eesti spetsialistide elamistingimusi

alt

Üle poole Eestist on taas kaetud värskete ortofotodega

alt

Ehitisregister saab uue välimuse ja sisu

alt

Miks pole arved kõrge energiaklassiga majas alati väikesed?

alt

Pärnu elanikud on elukeskkonnaga rahul

alt

Tallinna Vee koduklientidele langevad veehinnad keskmiselt 27 protsenti

alt

Kodudes kogutaks jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks nii tülikas

Kõige populaarsemad

1

Üllatus: Suurim korterivarguse oht Tallinnas ei varitsegi Lasnamäel

2

Millistel juhtudel tasub korter müüa koos sisustusega?

3

Eluasemelaenude nõudlus on kõrge

4

Tallink ja Infortar hakkavad 300 miljoniga linnahalli arendama

5

Pealinnaga piirnevas Saku vallas jäi korterite hinnatõus seisma

6

Eksperdid: hindade kasv kinnisvaraturul jätkub ka sel aastal

Toimetaja valik

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Küsitlus: Parkimiskoht ja köögimööbel olgu uue korteri hinna sees!