Riigihalduse minister vastas arupärimisele riigi kinnisvara haldamise kohta

Riigihalduse minister Mihhail Korb vastas Riigikogu liikmete Andres Ammase, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Andres Herkeli, Ain Lutsepa, Monika Haukanõmme, Artur Talviku ja Jüri Adamsi 19. jaanuaril esitatud arupärimisele riigi kinnisvara haldamise kohta (nr 295).

Haldus, RKAS

Arupärijad viitasid Riigikontrolli tehtud auditile, mille kohaselt puudub riigil selge ja ühtne kinnisvarapoliitika. Arupärijad soovisid teada, miks ei ole riigi kinnisvara korrashoidmine varade üleandmisega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) muutunud säästlikumaks.

Korbi sõnul on kindlasti oma puudujäägid või miinused, mida võiks Kinnisvara Aktsiaseltsile süüks panna. „Aga kindlasti on valitsus palju oma otsustusvõimetuse või niisuguse asjade pika laine peale lükkamise taga,“ nentis Korb. Ta märkis, et eesmärk saavutada säästlikkus tekib läbi terve komplekti abinõude.

„Analüüsides kinnisvarastrateegiat, peame õigeks seda, et tänased väljatöötatud sihid ja eesmärgid ja strateegia on õige. Strateegia muutmiseks ei ole otsest vajadust,“ märkis Korb. Ruumide säästlik kasutamine, minimaalne ressursi kasutamine, ressursi kasutamise efektiivsuse tõstmine on need asjad, mis on õiged ja mille suunas täna tuleb liikuda ja töötada. Aga just meetmed, kuidas me seda saavutame, see on pigem eesmärkide saavutamise põhiküsimus, lisas minister.

Korb ütles, et tänaseni oli kinnisvarapoliitika liikunud selles suunas, et ehitatakse pidevalt uusi maju, st panus majade remonti on üpris minimaalne. „Praktika näitab, et uute majade ehitamine on selgelt otstarbekam kui vanade renoveerimine. Uued tänapäevased ruumid saadakse sama raha eest ja tunduvalt parema kvaliteediga, st hinna ja kvaliteedi suhe räägib väga tihti uute ehituste kasuks,“ märkis Korb.

Kinnisvarakulud on otse seotud tegevustega, mida riik pakub ja teostab. Korb tõi esile olulise küsimuse, mis on seotud regionaalse aspektiga. „Praegu on plaan osa riigiasutusi pealinnast välja viia. Teine aspekt on see, missugust kasutust leiavad maavalitsuste hooned. Kolmas aspekt, millist kinnisvara otsustatakse lõppkokkuvõttes kasutada,“ selgitas Korb. Ta arvas, et täna oleme etapis, kus me räägime alles riigireformi stardist ehk riigireformi esimestest sammudest. Veel on vara rääkida, mis on lõplik tulemus ja kui palju riik vajab kinnisvara.

YIT Ehitus pidas Tallinnas Mäepealse tänaval korterelamu sarikapidu

07.02.2017

alt
alt

Colliers: Eesti kaubanduskeskuste pakutav on liiga ühesugune

07.02.2017

Sarnased uudised

alt

Tallinna tänavate koristusnõudeid karmistatakse

alt

Kass aitas avastada korteris eluohtliku varjatud puuduse

alt

Ühistud lasevad majadel laguneda

alt

MKM: elamispindade probleemid tuleb lahendada koos omavalitsustega

alt

Kinnisvarahaldusfirma ISS müüb oma 1500 töötajaga Eesti äri

alt

Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

alt

Omavalitsused saavad taotleda Kredexi elamufondi investeeringutoetust

alt

Erametsakeskus: küttepuud lähiajal odavamaks ei muutu

alt

Enamik endistest ministeeriumihoonetest on endiselt RKAS-i omandis

Kõige populaarsemad

1

Tallinna korteriturg: uute kodude buum kandub Haaberstisse

2

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Näitleja Sepo Seeman tervitab kevadet luksuslikus Kakumäe eramus

3

Tallinn müüb enampakkumisel 1,5 miljoni euroga kesklinna parklat

4

Lasnamäe suurimas elamuarendusprojektis algas teise etapi ehitus

5

City24 eripakkumisel tulid müüki kodud ligi 40 uusarenduses

6

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Eesti Arhitektuurimuuseumi teadur Mait Väljas avab Õismäe kaunimate vaadete saladused

Toimetaja valik

alt

Turuaktiivsuse langust on viimasel kahel kuul vedanud Tallinn

alt

Milline on hea kinnisvarakuulutuse foto?

alt

SEB: Põhjamaade kinnisvaraturu langus mõjutab ka Eesti ettevõtjaid