Riigihalduse minister vastas arupärimisele riigi kinnisvara haldamise kohta

Riigihalduse minister Mihhail Korb vastas Riigikogu liikmete Andres Ammase, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Andres Herkeli, Ain Lutsepa, Monika Haukanõmme, Artur Talviku ja Jüri Adamsi 19. jaanuaril esitatud arupärimisele riigi kinnisvara haldamise kohta (nr 295).

Haldus, RKAS

Arupärijad viitasid Riigikontrolli tehtud auditile, mille kohaselt puudub riigil selge ja ühtne kinnisvarapoliitika. Arupärijad soovisid teada, miks ei ole riigi kinnisvara korrashoidmine varade üleandmisega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) muutunud säästlikumaks.

Korbi sõnul on kindlasti oma puudujäägid või miinused, mida võiks Kinnisvara Aktsiaseltsile süüks panna. „Aga kindlasti on valitsus palju oma otsustusvõimetuse või niisuguse asjade pika laine peale lükkamise taga,“ nentis Korb. Ta märkis, et eesmärk saavutada säästlikkus tekib läbi terve komplekti abinõude.

„Analüüsides kinnisvarastrateegiat, peame õigeks seda, et tänased väljatöötatud sihid ja eesmärgid ja strateegia on õige. Strateegia muutmiseks ei ole otsest vajadust,“ märkis Korb. Ruumide säästlik kasutamine, minimaalne ressursi kasutamine, ressursi kasutamise efektiivsuse tõstmine on need asjad, mis on õiged ja mille suunas täna tuleb liikuda ja töötada. Aga just meetmed, kuidas me seda saavutame, see on pigem eesmärkide saavutamise põhiküsimus, lisas minister.

Korb ütles, et tänaseni oli kinnisvarapoliitika liikunud selles suunas, et ehitatakse pidevalt uusi maju, st panus majade remonti on üpris minimaalne. „Praktika näitab, et uute majade ehitamine on selgelt otstarbekam kui vanade renoveerimine. Uued tänapäevased ruumid saadakse sama raha eest ja tunduvalt parema kvaliteediga, st hinna ja kvaliteedi suhe räägib väga tihti uute ehituste kasuks,“ märkis Korb.

Kinnisvarakulud on otse seotud tegevustega, mida riik pakub ja teostab. Korb tõi esile olulise küsimuse, mis on seotud regionaalse aspektiga. „Praegu on plaan osa riigiasutusi pealinnast välja viia. Teine aspekt on see, missugust kasutust leiavad maavalitsuste hooned. Kolmas aspekt, millist kinnisvara otsustatakse lõppkokkuvõttes kasutada,“ selgitas Korb. Ta arvas, et täna oleme etapis, kus me räägime alles riigireformi stardist ehk riigireformi esimestest sammudest. Veel on vara rääkida, mis on lõplik tulemus ja kui palju riik vajab kinnisvara.

YIT Ehitus pidas Tallinnas Mäepealse tänaval korterelamu sarikapidu

07.02.2017

alt
alt

Colliers: Eesti kaubanduskeskuste pakutav on liiga ühesugune

07.02.2017

Sarnased uudised

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

alt

Aadressiandmete süsteemi teenused tehakse kaasaegsemaks

alt

Aastaks 2050 tuleb renoveerida suur osa hoonefondist

alt

Tallinnas lõpetatakse muru kõrguse mõõtmine

alt

Iga ruut Saaremaast on nüüd kaardistatud

alt

Riik suurendab väikeelamute omanikele mõeldud rekonstrueerimistoetust

alt

Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus uuenes

alt

Maatükkide loodusliku seisundi andmed läbisid maakatastris värskenduskuuri

alt

Üksnes rahanappusele viidates ei või kohalik omavalitsus jätta ühiskanalisatsiooni ehitamata

Kõige populaarsemad

1

Korteritehingute aktiivsus on jõudsalt taastunud, korterite hinnad langenud

2

Kinnisvaraturg jätkas juulis taastumise lainel

3

Üüritulu deklareeritakse karmi sanktsiooni kartuses üha enam

4

Varajane tudengikorterite palavik vähendab kaugemate õppurite valikuid

5

Tartu Kandi arenduse esimene hoone sai ehitusloa

6

Siseturism aitas majutusäril püsida

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla