Muinsuskaitseamet määras eraomandis olevate kinnismälestiste restaureerimistoetusteks 641 197 eurot. Lisaks eraldati 65 679 eurot väärtuslike detailide uurimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks.
Kokku määrati toetus 84 mälestise omanikule.
Restaureerimistoetuse eesmärk on eraomanike toetamine nende valdusesse kuuluvate kinnismälestiste säilitamisel ja restaureerimisel, samuti muinsuskaitsealaste uuringute, eritingimuste ja projektide koostamisel.
2017. aasta taotlusvooru esitati kokku 182 taotlust summas 2 773 939,18 eurot. Muinsuskaitseameti 2017. aasta eelarves on restaureerimistoetusteks kokku nähtud ette 675 000 eurot, millest 5 % jäeti reservfondi ning makstakse laekunud taotluste alusel välja aasta jooksul.
Taotluste hindamise aluseks on mälestise kultuuriline, arhitektuurne ja ajalooline väärtus, oluline on ka avalikkuse ligipääs mälestisele ja selle praegune kasutusfunktsioon. Veel arvestatakse hindamisel planeeritavate tööde teostatavust ehk mälestise seisukorda ja kavandatavate tööde vastavust mälestise säilimise tagamisel ning plaanitavate tööde mõju mälestisega seotud piirkonnale laiemalt.
Taotluste pingereas olid sel aastal esirinnas vesiveskid. Kümnest enim punkte saanud taotlustest oli veskeid lausa kolm - Pidula mõisa vesiveski, Illi mõisa vesiveski ja Hellenurme mõisa vesiveski. Sarnaselt varasematele aastatele läks oluline osa toetustest mõisate restaureerimiseks. Suurimad toetussummad määrati erinevateks katusetöödeks – katusekatte vahetamiseks, katusekandmiku kindlustamiseks ning avariitöödeks. Näiteks saavad katuse restaureerimistööd jätkuda Tilsi ja Partsi mõisa peahoonetel.
