Metsatöösturid tahavad miljardieurose tselluloositehase teha Tartusse

Kõrgtehnoloogilist tselluloositehast plaanivad Eesti metsatöösturid leiavad, et ligi sajale hektarile rajatav tööstus sobiks kõige paremini Tartu külje alla Emajõe äärde, kirjutab Tartu Postimees.

Eestisse plaanitakse rajada megasuur metsa töötlemise tehas.

"Seal ei saagi palju muid võimalusi olla, sest Eestis on ainult kolm jõge, kus on piisavalt vett: Pärnu jõe alamjooks, Narva jõgi ja Suur Emajõgi," ütles investorite rühma Est-For Investi OÜ juhatuse liige Margus Kohava.

"Lisaks peab seal olema väga hea logistiline ühendus ja raudtee, mis läheks suhteliselt otse Läti suunas. Pärnul ega Narval seda ei ole. Seega on meie esimene valik Suure Emajõe piirkond," ütles ta. Tehase täpne asukoht selgub planeerimise käigus. "Võimalik piirkond on kuni 15 kilomeetrit üles- ja allavoolu," täpsustas Kohava.

Ta plaanib esmaspäeval anda riigihalduse ministrile Mihhail Korbile üle taotluse algatada riigi eriplaneering.

Teisipäeval kohtusid Margus Kohava ja Est-For Investi OÜ teine juhatuse liige Aadu Polli Tartu linnapea Urmas Klaasiga, kelle sõnul on tehase rajamisel olulisim tagada Emajõe vee puhtus.

"Tartlastele on elukeskkond, sealhulgas Emajõe vee puhtus, väga oluline," ütles linnapea. Ta tõdes, et mõistab investeeringu ja loodavate töökohtade majanduslikku tähtsust. Kuna aga Tartu linnale on esmatähtis keskkonnaküsimus, tuleb enne tehase rajamist teha põhjalikke uuringuid.

Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et keskkonnamõjude hindamiseks on infot veel vähe. "Üks suuremaid küsimusi on kindlasti tehase suur veetarve, esialgsete arvutuste järgi 0,85 kanti sekundis. Teiseks aga jõkke tagasi juhitava vee kvaliteet ja temperatuur," rääkis ta. Samuti tuleb otsustada, mis saab tootmisjääkidest, sest tehases tekib aastas umbes 100 000 tonni tuhka.

Kohava ütles, et tehase veetarve on tõesti suur. Siiski kulus varem ühe tonni tselluloosi tootmiseks umbes sada kuupmeetrit vett, tänapäeval on veekulu neli korda väiksem. Toorainest on plaanitud tuua kolmandik puitu Põhja-Lätist.

Tehase keskkonnamõjud tuleb Kohava sõnul välja selgitada planeerimise käigus. Seda tahetakse teha kindlasti avalikult, kaasates Eesti parimad keskkonnaspetsialistid ja teadlased.

Plaanitav tehas annaks otseselt tööd umbes kahesajale inimesele, kellest suurem osa oleks kõrgharidusega spetsialistid. Tselluloositehasega oleksid seotud ka logistikud ja muud tugiüksused, seega annaks tehas kaudselt tööd veel 500–700 inimesele.

Rühm metsatööstureid teatas paar nädalat tagasi, et plaanib investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimistehase. Tehas võiks valmida aastaks 2022.

Selgus rahva lemmikkodu 2016

26.01.2017

alt
alt

Liven Kinnisvara püstitab Tallinna kesklinna 5 miljoniga kortermaja

27.01.2017

Sarnased uudised

alt

Pärnu kaubanduskeskus Port Artur kavandab laiendust

alt

Cityconi kolme kuu üüritulu Eestist ja Soomest langes 3,5 protsenti

alt

5 megatrendi, mis muudavad töötegemist ja töökeskkonda

alt

Koolide ja muude avalike objektide ehitus jääb ukrainlasteta seisma

alt

Tallinna Lennujaam laiendab reisiterminali ja rajab lennujaama linnaku

alt

Cesana plaanib ehitada Tähtverre 18-korruselise kõrghoone

alt

Cleveron soovib Viljandisse rajada 40 meetri kõrguse peakontori

alt

Ülemiste keskuse laiendusest on rendilepingutega kaetud 98 protsenti

alt

Kaarsilla Kinnisvara ehitab Eerika äriparki 2 miljoni euroga ärimaja

Kõige populaarsemad

1

City24 esitleb Eesti parimat valmismajade valikut

2

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Näitleja Veikko Täär hindab Tartu kõrgeima elumaja vaateid

3

Tallinnasse koduostjad ihaldavad enim Nõmme ja Pirita kodusid

4

Ehituslubade väljastamine kasvas esimeses kvartalis 2,4 protsenti

5

Haaberstis sai nurgakivi uus elamurajoon

6

Skyline Residence pakub parimaid linnavaateid

Toimetaja valik

alt

Turuaktiivsuse langust on viimasel kahel kuul vedanud Tallinn

alt

Milline on hea kinnisvarakuulutuse foto?

alt

SEB: Põhjamaade kinnisvaraturu langus mõjutab ka Eesti ettevõtjaid