Põllumajandusameti andmetel oli Eestis 2016. aastal mahepõllumajanduslikku maad 184 754 ha, mis on 8% rohkem kui 2015. aastal.
Maheda osa kogu Eesti põllumajandusmaast on ligi 18% ja see näitaja asetab Eesti koos Rootsi ja Austriaga Euroopa Liidu riikide esikolmikusse.
Kuigi suurema osa mahepõllumajanduslikust maast moodustavad rohumaad, tuli pinna suurenemine eelmisel aastal peamiselt just põllukultuuride arvelt: teraviljakasvatuse pind kasvas 22%, kaunviljade (hernes, põlduba jm) pind 81% ja tehniliste kultuuride (rüps, raps, kanep jm) pind 45%. Kokku moodustas nende kultuuride pind 47 316 ha, kõige rohkem kasvatati kaera (15 431 ha). Mahepõllukultuuride kasvatus liigub tõusujoones just heade ekspordivõimaluste tõttu.
Puuviljade ja marjaaedade pind suurenes 11% (kokku pind 2008 ha), kõige suurematel pindadel kasvasid astelpaju (1084 ha), õunapuud (396 ha) ja must sõstar (167 ha). Kui paljud õunaaiad ja musta sõstra istandikud andsid möödunud aastal väga head saaki, siis astelpaju ja mustika puhul oli pigem tegu ikaldusega.
