Riigikogu asub kiirendama looduskaitsealuse maa hüvitamist

Riigikogu võttis menetlusse neljapäeval algatatud eelnõu, mis vastavalt õiguskantsleri ettepanekule tagab looduskaitseliste piiranguga maa sundvõõrandamisel omanikule kiire ja õiglase hüvitise maksmise.

Riik peab muutma looduskaitseseadust nii, et looduskaitsealal asuva maa võõrandamisel peaks makstav hüvitis olema õiglane. Foto: Scanpix

Eelnõuga viiakse looduskaitseseadus põhiseadusega kooskõlla, et leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt oma maa järelmaksuga erastanud ning riik on hiljem nendele maadele seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud, teatas riigikogu pressiteenistus. Eelnõu algatas neljapäeval riigikogu keskkonnakomisjon.

Õiguskantsleri ettepaneku järgi peab riik muutma looduskaitseseadust nii, et looduskaitsealal asuva maa võõrandamisel peaks makstav hüvitis olema õiglane ning saama tasutud kohe, mitte kaheksa või üheksa aasta pärast, nagu praegu tavapärane on.

Seadus pakub ühe kompenseerimise meetmena välja võimaluse võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnistu riigile. Riik omandab piirangutega kinnisasju järjekorra alusel igal aasta eelarvest eraldatud summa piires. Praktikas võtab omandamine praegu aega 8–9 aastat, märkis õiguskantseler eelmisel aastal tehtud ettepanekus riigikogu esimehele Eiki Nestorile.

"Seega ei ole maaomanikele tagatud võimalus saada hüvitist mõistliku aja jooksul," kirjutas õiguskantsler siis ja märkis, et seadustes pole sätestatud korda, et kinnistu omandamise menetlus toimuks mõistliku aja jooksul. Selline tegevusetus on aga tema sõnul põhiseadusvastane.

Riigikogu andis õiguskantsleri ettepanekule põhimõttelise toetuse oktoobri lõpus.

"Jah, omand kohustab, aga samal ajal ütleb põhiseadus selgelt, et kui inimeselt tema omand sundvõõrandatakse, siis tuleb maksta kohe õiglast hüvitist, ja kui omandile seatakse ulatuslikke kitsendusi, siis tuleb hüvitada need kitsendused mõistliku aja jooksul," ütles Madise toona.

Õiguskantsleri sõnul on probleem lahendatav ja mitte ainult rahaga. Ta märkis toona, et kõigi vajalike väljaostmiste tegemiseks kuluks üle 15 miljoni euro. "On selge, et sellist raha ilmselt riigieelarvest võtta ei ole. Aga on olemas ka teised variandid. See, mida varem tunti maadevahetuse nime all," rääkis Madise.

"Muu hulgas on mõeldav seegi, et need maad, mida riik ise ei vaja, eriti, kui need asuvad niinimetatud magusates kohtades, müüb riik ise oksjonil maha ja sealt saadud rahaga hüvitab piiranguid. Praegusel ajal on kasutusel ümberkruntimine ja meie andmetel ei kasutata seda kuigi aktiivselt," lisas õiguskantsler.

Allikas: BNS

Foto: Scanpix

Elanikud vaidlustavad Pärnu masinatehase asemele elurajooni ehitamise

20.01.2017

alt
alt

5 asja, mida jälgida ehituskrundi ostmisel

23.01.2017

Sarnased uudised

alt

Eesti Korteriühistute Liit toetab riigi plaani korteriühistud riigilõivust vabastada

alt

Kurioosum: kodu võtsid üle külla kutsutud tuttavad

alt

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas

alt

Pakendikogumine tõstaks hüppeliselt korteriühistute kulusid

alt

Valitsus toetas väärtuslikul põllumaal ehitamise keelamist

alt

Justiitsministeerium: juurdepääsuta korteriomandite moodustamine on seadusega vastuolus

alt

Kas maaklerteenuse riiklik kontroll on utoopia või paratamatus?

alt

Kutselist maaklerit karistati ametialaste rikkumiste eest

alt

Kivivallide vette ladumine on keelatud

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Üllatavalt hubane kahetoaline terrassiga maja Nõmmel

2

Klõps! Karu on teki all

3

Eesti Meedia uue maja kõrgus käes

4

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

5

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

6

Kristiine Keskus avab toidutänava ja muudab välisilme tundmatuseni

Toimetaja valik

alt

Uute korterite kallinemine on viinud ostjad tagasi järelturule

alt

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk