Riigikogu asub kiirendama looduskaitsealuse maa hüvitamist

Riigikogu võttis menetlusse neljapäeval algatatud eelnõu, mis vastavalt õiguskantsleri ettepanekule tagab looduskaitseliste piiranguga maa sundvõõrandamisel omanikule kiire ja õiglase hüvitise maksmise.

Riik peab muutma looduskaitseseadust nii, et looduskaitsealal asuva maa võõrandamisel peaks makstav hüvitis olema õiglane. Foto: Scanpix

Eelnõuga viiakse looduskaitseseadus põhiseadusega kooskõlla, et leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt oma maa järelmaksuga erastanud ning riik on hiljem nendele maadele seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud, teatas riigikogu pressiteenistus. Eelnõu algatas neljapäeval riigikogu keskkonnakomisjon.

Õiguskantsleri ettepaneku järgi peab riik muutma looduskaitseseadust nii, et looduskaitsealal asuva maa võõrandamisel peaks makstav hüvitis olema õiglane ning saama tasutud kohe, mitte kaheksa või üheksa aasta pärast, nagu praegu tavapärane on.

Seadus pakub ühe kompenseerimise meetmena välja võimaluse võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnistu riigile. Riik omandab piirangutega kinnisasju järjekorra alusel igal aasta eelarvest eraldatud summa piires. Praktikas võtab omandamine praegu aega 8–9 aastat, märkis õiguskantseler eelmisel aastal tehtud ettepanekus riigikogu esimehele Eiki Nestorile.

"Seega ei ole maaomanikele tagatud võimalus saada hüvitist mõistliku aja jooksul," kirjutas õiguskantsler siis ja märkis, et seadustes pole sätestatud korda, et kinnistu omandamise menetlus toimuks mõistliku aja jooksul. Selline tegevusetus on aga tema sõnul põhiseadusvastane.

Riigikogu andis õiguskantsleri ettepanekule põhimõttelise toetuse oktoobri lõpus.

"Jah, omand kohustab, aga samal ajal ütleb põhiseadus selgelt, et kui inimeselt tema omand sundvõõrandatakse, siis tuleb maksta kohe õiglast hüvitist, ja kui omandile seatakse ulatuslikke kitsendusi, siis tuleb hüvitada need kitsendused mõistliku aja jooksul," ütles Madise toona.

Õiguskantsleri sõnul on probleem lahendatav ja mitte ainult rahaga. Ta märkis toona, et kõigi vajalike väljaostmiste tegemiseks kuluks üle 15 miljoni euro. "On selge, et sellist raha ilmselt riigieelarvest võtta ei ole. Aga on olemas ka teised variandid. See, mida varem tunti maadevahetuse nime all," rääkis Madise.

"Muu hulgas on mõeldav seegi, et need maad, mida riik ise ei vaja, eriti, kui need asuvad niinimetatud magusates kohtades, müüb riik ise oksjonil maha ja sealt saadud rahaga hüvitab piiranguid. Praegusel ajal on kasutusel ümberkruntimine ja meie andmetel ei kasutata seda kuigi aktiivselt," lisas õiguskantsler.

Allikas: BNS

Foto: Scanpix

Elanikud vaidlustavad Pärnu masinatehase asemele elurajooni ehitamise

20.01.2017

alt
alt

5 asja, mida jälgida ehituskrundi ostmisel

23.01.2017

Sarnased uudised

alt

Kortermajas tuleb tavakasutusest tekkivate mõjudega leppida

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

alt

Maamaksu infosüsteem kolib Maksu- ja Tolliametisse

alt

Üürilepingute sõlmimiseks rakenduvad olulised muudatused

alt

Riigikogu kiitis heaks vingugaasianduri kohustuslikuks muutva seaduse

alt

Kortermaja turvareeglid tuleb ühiselt kokku leppida

alt

Heljo Pikhof: töö kaotanud üürnik peab saama hõlpsamalt üürilepingu üles öelda

alt

Valitsus toetas maamaksu infosüsteemi üleviimist maksu- ja tolliametisse

Kõige populaarsemad

1

Kuidas on võimalik, et Tallinna korterite hinnad on kõrgemad kui kunagi varem?

2

Elamus elamust

3

Merko käivitab Noblessneri sadamalinnakus uue korteriarendusprojekti

4

Kuressaare ringtee äärde kerib uus kaubandushoone

5

Kinnisvarafirma Kapitel ostab Logassetsilt pool Nordassetsi

6

Uuring: Eesti noored valivad kodu asukoha, Läti noored hinna järgi

Toimetaja valik

alt

Eesti elamuhinnad kasvasid kolmandas kvartalis EL-i keskmisest vähem

alt

Üürilepingute sõlmimiseks rakenduvad olulised muudatused

alt

City24 Aasta Tähed 2020 on selgunud!