Möödunud aastal tehti Eestis 20 725 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrrelduna 2015. aastaga kasvanud 3,2% (2015. aastal 2014. a. suhtes 9,2%), tehingute koguväärtus kasvas 8,2% ehk 97,2 miljoni euro võrra (2015. aastal 2014. a. suhtes 22,4%).
Korterituru üle-Eestiline kasv 2016. aastal aeglustus, mille juures tehingute arvu kui tehingute koguväärtuse muutused tulenesid valdavalt Harjumaal toimuvast. Alates 2012. aastast on mediaanhinna kasv olnud aritmeetilise keskmise hinnataseme kasvust mõnevõrra kiirem, sarnane trend püsis ka 2016. aastal. Tehingute koguväärtuse, tehingute arvu kui ka keskmise korteritehingu hinna kasv on võrrelduna varasemate aastatega asunud pidurduma, mis tuleneb ennekõike Tallinnas ja selle lähipiirkondades aset leidvast korterituru aktiivsuse stabiliseerumisest.
Jõulukuul esinev hinnakasv osutus oodatust kõrgemaks, püstitati uus rekord
Detsembris tehti Eestis 1 833 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli sealjuures võrrelduna novembriga kasvanud 1,7% ja võrrelduna 2015. aasta sama ajaga kasvanud 3,8%. Nii Tartus kui Tallinnas tehtud tehingud moodustasid kõikidest tehingutest 59%, osakaal suurenes võrreldes varasemate kuudega märkimisväärselt.
Erinevalt tehingute arvu tagasihoidlikuks
kujunenud kasvust kasvas detsembris Eestis korteritehingute ruutmeetri
mediaanhind 1 326 euroni, mida oli 12% rohkem kui novembris ja samuti
12% rohkem kui 2015. aasta detsembris. Niivõrd kõrget mediaanhinna
taset ei ole Eestis varasemalt esinenud, kõrgeim mediaanhinna tase oli
varasemalt 2007. aasta aprillis (1 270 €/m2).
Tehtud
tehingute koguväärtuseks kujunes 136,8 miljonit eurot, mida oli
novembrist 20% ehk 22,7 miljonit rohkem ja 2015. aasta detsembrist 15%
ehk 17,8 miljonit rohkem. Korteritehinguid tehakse endiselt üsnagi
sarnases mahus, kuid seda pidevalt kasvavatel hinnatasemetel.
Detsembris aset leidnud oodatust kiirem hinnataseme kasv leidis
aset nii elamufondi mõistes vanemate korterite kui ka uusehitiste
osas. Vanemate ehk järelturu korterite mediaanhinna kasv oli
detsembris ligi kolm korda kiirem (20%) kui uusehitiste puhul (7%),
mis tuleneb ennekõike hilinevast hinnakasvust Eesti piirkondades, kus
uusarendusi valdavalt ei esine.
Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2016
*2016. a. detsembri andmete osas on tegemist esmahinnanguga,
möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal
kuupäeval.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Tallinnas märkimisväärne nii tehingute arvu kui hinnataseme kasv, püstitati samuti uus rekord
Tallinnas tehti detsembris 937 korteritehingut,
mida oli koguni 18% rohkem kui novembris kuid kõigest 3,8% rohkem kui
2015. aasta samal ajal. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes
rekordilised 1 679 €/m2, mida oli võrrelduna novembriga 7,1% rohkem ja
võrrelduna eelnenud aasta detsembriga 8,6% rohkem.
Hinnakasvu vedasid ainuüksi uusarendused, järelturul olevate vanemate
korterelamute osas leidis aset kõigest 0,9%-line hinnakasv ning juba
kasutusloa saanud uusarendused langesid üldise hinnakasvu esinemise
kiuste tehtud tehingute lõikes 2,7% (võrreldes 2015. aastaga
-5,4%).
Korteriturul ei ole hinnakasv olnud tingitud
kõikide ostetud-müüdud varade kallinemisest, vaid jõulukuule omaselt
tehtavate emotsiooniostude taustal olid statistilised keskmised enim
mõjutatud uutest ja kallimatest korteritest. Novembris moodustasid
uute korteritega tehtud tehingud kõikidest korteritehingutest
Tallinnas 27%, käesoleva ülevaate kirjutamise ajaks ei ole
statistilisi andmeid veel avaldatud, kuid on oodata, et uute
korteritega tehtud tehingute arv ületas 30% piiri.
Tehtud
tehingute koguväärtuseks kujunes detsembris 95,2 miljonit eurot, mida
oli võrreldes novembriga 29% ehk 21,7 miljonit eurot rohkem ja 2015.
aasta detsembrist 10% ehk 8,8 miljonit rohkem. Uusarendusi müüakse
aina kallimatel hinnatasemetel, mis tõstab nii tehingute koguväärtust
kui keskmise korteritehingu väärtust.
Tallinna ja selle
lähipiirkondade korteriturul on korteripakkumiste arv alates aprillist
sisuliselt pidevalt langenud, pakkumiste arv on nimetatud perioodil
vähenenud ~ 10%. Langeva pakkumiste arvu taustal on pakkumispõhised
hinnad aga alates septembrist mõnevõrra kasvanud (~3%).
Ühe tehtud korteritehingu kohta oli detsembris Harjumaal pakkumisel
5,5 korterit (2015. aasta detsembris 5,9). Tehingute arvu kasvu on
saatnud pakkumiste arvu langus, millest tulenevalt võib kujuneda surve
hinnatasemete edasiseks kasvuks. Olukorras, kus ehitushinnad on
stabiilsed, kuid kruntide hinnad on paljude arendajate jaoks liialt
kallid, ei ole lähitulevikus näha ehitussektoris eratellimuste mahu
osas kuigi suurt kasvu ning sellest tulenevalt lisanduvate korterite
hulgalist lisapakkumist.
Käesoleva aasta jaanuaris on
ennekõike oodata iga-aastast kinnisvaraturu jahenemist, mida saadab
hooajaliselt langev tehingute arv ja mõningal määral langev hinnatase.
2015. aasta jaanuaris langes tehingute arv Tallinna linnas võrreldes
detsembriga 39% ja mediaanhind 6,4%.
Tartus
leidis detsembris aset mõõdukas hinnakasv
Tartus tehti detsembris 141 korteritehingut, mida
oli 6,6% vähem kui novembris kuid koguni 31% rohkem kui 2015. aasta
detsembris. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 307 €/m2, mis
oli võrrelduna novembriga kasvanud 7,1% ja võrrelduna 2015. aasta sama
kuuga 14%. Tehingute arv vähenes järelturu objektide osas (nii puit-
kui kivikonstruktsioonis korterelamutes) kuid kasvas perioodil
2001-2016 ehitatud korterelamutes tehtud tehingute arvelt, mis ühtlasi
tõstsid ka statistilisi keskmisi hinnatasemeid.
Pärnus möödus jõulukuu madala tehinguaktiivsuse, kuid
kasvava hinnataseme saatel
Detsembris tehti Pärnus 54 korteritehingut, mida oli 34% vähem kui novembris ja 10% vähem kui 2015. aasta samal perioodil. Tehingute mediaanhinnaks kujunes detsembris 1 010 €/m2, mis oli võrrelduna novembriga kasvanud 17% ja võrrelduna varasema aasta detsembriga 15%. Erinevalt novembrist oli detsembris vähenenud väga madalatel hinnatasemetel tehtud tehingute arv kui ka 1- ja 4-toaliste korteritega tehtud tehingud.
