Riigikontroll: jäätmete sortimine tuleb teha inimestele oluliselt mugavamaks

Riigikontrolli hinnangul saab enamik kohalikke omavalitsusi edukalt hakkama elanikelt jäätmete kogumise ja veo korraldamisega, kuid inimeste kodude lähedal ei ole piisavalt liigiti kogutavate jäätmete, sh pakendijäätmete konteinereid. See muudab jäätmete sortimise inimestele ebamugavaks.

Jäätmekäitlus.

Olmejäätmetest 64% kogutakse kokku, ilma et neid oleks sorditud, ning need kasutatakse valdavalt ära energia tootmiseks, mitte uuesti materjalina.

Auditi käigus Turu-uuringute ASilt tellitud küsitluse järgi tunnistab ligikaudu 90% inimestest jäätmete sortimise vajalikkust, kuid sellele vaatamata ei sordi enam kui pool inimestest pakendijäätmeid segaolmejäätmetest välja. Omavalitsused on korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendanud eesmärgiga, et jäätmed saaksid elanikelt võimalikult madala hinnaga kokku kogutud ja ära veetud. Need eesmärgid on ka saavutatud, kuid omavalitsused ei näe enamasti vaeva, et jäätmed saaksid sorditud. Näiteks on vanapaberi- ja kartongijäätmete eraldi kogumine korraldatud vaid 47%-s ning biojäätmete kogumine vaid 29%-s omavalitsustest. Jäätmeveo korraldamisel ning pakendi taaskasutusorganisatsioonidega läbirääkimistel ei nõua omavalitsused piisava arvu konteinerite väljapanemist. Samuti puudub paljudel omavalitsustel ülevaade oma jäätmetekitajatest ning tekkivate ja kogutavate jäätmete kogustest.

Eestis võetakse uuesti materjalina ringlusse vaid kolmandik tekkivatest olmejäätmetest.

Eesmärk on aastaks 2020 võtta materjalina kasutusse pool olmejäätmetest ja aastaks 2030 kaks kolmandikku (65%). Neid eesmärke ei ole võimalik täita, kui ei suudeta senisest rohkem sortida ja kasutusele võtta biolagunevaid ja plastijäätmeid, mida 2015. aastal võeti materjalina kasutusse üksnes vastavalt 14% ja 16%. Seejuures on viimase nelja aasta jooksul nende kahe jäätmeliigi ringlussevõtt vähenenud vastavalt 3% ja 2%.

Plastijäätmete laialdasemat kasutamist takistab vähene majanduslik huvi ümbertöödeldud plastijäätmete vastu. Madala naftahinna korral ei ole ümbertöödeldud plastijäätmed turul konkurentsivõimelised.

Biojäätmete ulatuslikumat kasutamist komposti tegemiseks on takistanud vähene nõudlus jäätmekomposti järele. Nõudluse suurendamisel on oluline roll komposti tootjatel, kes peaksid aktiivselt tegelema turustamisega. Riik ja omavalitsused saavad soodustada komposti kasutamist näiteks haljastustöödel.

Lisaks jäätmete sortimisvõimaluste edendamisele on vaja tõhustada järelevalvet jäätmetekitajate ja -käitlejate üle. Omavalitsused peaksid kontrollima elanike sortimisharjumusi ning jäätmevedajate ja pakendiorganisatsioonide tegevust; Keskkonnainspektsioon peaks aga vaatama, kas jäätmeid käideldakse deklareeritud koguses. Omavalitsuste-poolne tõhusam järelevalve aitaks kummutada ka müüti, mis on küsitluse tulemuste põhjal levinud poolte Eesti inimeste seas. See müüt on, et sorditud jäätmed valatakse hiljem niikuinii kokku. Riigikontrolli analüüs näitas, et tegelikult jõuab vaid 6% liigiti kogutud jäätmetest energiatootmisse ja seda enamasti põhjusel, et inimesed on pakendijäätmete konteineritesse visanud ka olmeprügi, mis määrib muu materjali ära. Riigi jäätmekavas 2014–2020 on kirjas plaan kaotada omavalitsuste korraldatav jäätmevedu ning võimaldada jäätmevedajatel konkureerida vabaturu tingimustes. See on vastuolus omavalitsustele pandud ootusega edendada senisest otsustavamalt jäätmete liigiti kogumist, omada head ülevaadet jäätmete tekitajatest ja tekkinud kogustest ning aidata suunata jäätmeid materjalina ringlusse. Riigikontrolli hinnangul on kehtiv korraldatud jäätmeveo süsteem hea, kuid seda on vaja senisest tõhusamalt rakendada.

Sester: riik likvideerib Linnamäe hüdroelektrijaama

15.12.2016

alt
alt

Sotsid tahavad "mägedele" kuue miljoni eest parkimismaju ehitada

15.12.2016

Sarnased uudised

alt

Valitsus toetas maamaksu infosüsteemi üleviimist maksu- ja tolliametisse

alt

Riigikohus: vald ei tohi eramaal asuvat teed alusetult kasutada

alt

Eesti põhjapoolne ala on uute ortofotodega kaetud

alt

Tondilosside lammutustoetuse saajate ring laieneb

alt

Bureau Veritas tunnistas Ibise ja Swissôteli Eesti turvaliseimateks hotellideks

alt

Rahandusministeerium kutsub mereala planeerimises kaasa rääkima

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

alt

Aadressiandmete süsteemi teenused tehakse kaasaegsemaks

alt

Aastaks 2050 tuleb renoveerida suur osa hoonefondist

Kõige populaarsemad

1

Uskumatu, aga see on Tallinna korter!

2

Ülemiste City uus rohehoone viib talendid Bali saarele

3

Põhjalik saunaülevaade: Kellel on ja kes sooviksid seda soetada?

4

Kinnisvaraturule saabusid Eestisse tagasipöördujad

5

Kriis annab Tallinna kinnisvarasektorile hoogu juurde

6

Kolmandas kvartalis ehitati uusi hooneid vähem

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla