Riigikontroll: jäätmete sortimine tuleb teha inimestele oluliselt mugavamaks

Riigikontrolli hinnangul saab enamik kohalikke omavalitsusi edukalt hakkama elanikelt jäätmete kogumise ja veo korraldamisega, kuid inimeste kodude lähedal ei ole piisavalt liigiti kogutavate jäätmete, sh pakendijäätmete konteinereid. See muudab jäätmete sortimise inimestele ebamugavaks.

Jäätmekäitlus.

Olmejäätmetest 64% kogutakse kokku, ilma et neid oleks sorditud, ning need kasutatakse valdavalt ära energia tootmiseks, mitte uuesti materjalina.

Auditi käigus Turu-uuringute ASilt tellitud küsitluse järgi tunnistab ligikaudu 90% inimestest jäätmete sortimise vajalikkust, kuid sellele vaatamata ei sordi enam kui pool inimestest pakendijäätmeid segaolmejäätmetest välja. Omavalitsused on korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendanud eesmärgiga, et jäätmed saaksid elanikelt võimalikult madala hinnaga kokku kogutud ja ära veetud. Need eesmärgid on ka saavutatud, kuid omavalitsused ei näe enamasti vaeva, et jäätmed saaksid sorditud. Näiteks on vanapaberi- ja kartongijäätmete eraldi kogumine korraldatud vaid 47%-s ning biojäätmete kogumine vaid 29%-s omavalitsustest. Jäätmeveo korraldamisel ning pakendi taaskasutusorganisatsioonidega läbirääkimistel ei nõua omavalitsused piisava arvu konteinerite väljapanemist. Samuti puudub paljudel omavalitsustel ülevaade oma jäätmetekitajatest ning tekkivate ja kogutavate jäätmete kogustest.

Eestis võetakse uuesti materjalina ringlusse vaid kolmandik tekkivatest olmejäätmetest.

Eesmärk on aastaks 2020 võtta materjalina kasutusse pool olmejäätmetest ja aastaks 2030 kaks kolmandikku (65%). Neid eesmärke ei ole võimalik täita, kui ei suudeta senisest rohkem sortida ja kasutusele võtta biolagunevaid ja plastijäätmeid, mida 2015. aastal võeti materjalina kasutusse üksnes vastavalt 14% ja 16%. Seejuures on viimase nelja aasta jooksul nende kahe jäätmeliigi ringlussevõtt vähenenud vastavalt 3% ja 2%.

Plastijäätmete laialdasemat kasutamist takistab vähene majanduslik huvi ümbertöödeldud plastijäätmete vastu. Madala naftahinna korral ei ole ümbertöödeldud plastijäätmed turul konkurentsivõimelised.

Biojäätmete ulatuslikumat kasutamist komposti tegemiseks on takistanud vähene nõudlus jäätmekomposti järele. Nõudluse suurendamisel on oluline roll komposti tootjatel, kes peaksid aktiivselt tegelema turustamisega. Riik ja omavalitsused saavad soodustada komposti kasutamist näiteks haljastustöödel.

Lisaks jäätmete sortimisvõimaluste edendamisele on vaja tõhustada järelevalvet jäätmetekitajate ja -käitlejate üle. Omavalitsused peaksid kontrollima elanike sortimisharjumusi ning jäätmevedajate ja pakendiorganisatsioonide tegevust; Keskkonnainspektsioon peaks aga vaatama, kas jäätmeid käideldakse deklareeritud koguses. Omavalitsuste-poolne tõhusam järelevalve aitaks kummutada ka müüti, mis on küsitluse tulemuste põhjal levinud poolte Eesti inimeste seas. See müüt on, et sorditud jäätmed valatakse hiljem niikuinii kokku. Riigikontrolli analüüs näitas, et tegelikult jõuab vaid 6% liigiti kogutud jäätmetest energiatootmisse ja seda enamasti põhjusel, et inimesed on pakendijäätmete konteineritesse visanud ka olmeprügi, mis määrib muu materjali ära. Riigi jäätmekavas 2014–2020 on kirjas plaan kaotada omavalitsuste korraldatav jäätmevedu ning võimaldada jäätmevedajatel konkureerida vabaturu tingimustes. See on vastuolus omavalitsustele pandud ootusega edendada senisest otsustavamalt jäätmete liigiti kogumist, omada head ülevaadet jäätmete tekitajatest ja tekkinud kogustest ning aidata suunata jäätmeid materjalina ringlusse. Riigikontrolli hinnangul on kehtiv korraldatud jäätmeveo süsteem hea, kuid seda on vaja senisest tõhusamalt rakendada.

Sester: riik likvideerib Linnamäe hüdroelektrijaama

15.12.2016

alt
alt

Sotsid tahavad "mägedele" kuue miljoni eest parkimismaju ehitada

15.12.2016

Sarnased uudised

alt

Ühistud lasevad majadel laguneda

alt

MKM: elamispindade probleemid tuleb lahendada koos omavalitsustega

alt

Kinnisvarahaldusfirma ISS müüb oma 1500 töötajaga Eesti äri

alt

Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

alt

Omavalitsused saavad taotleda Kredexi elamufondi investeeringutoetust

alt

Erametsakeskus: küttepuud lähiajal odavamaks ei muutu

alt

Enamik endistest ministeeriumihoonetest on endiselt RKAS-i omandis

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

alt

Küttepuidu hind on vähem kui kahe aastaga tõusnud pea 60 protsenti

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Karu on teki all

2

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

3

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

4

Kristiine Keskus avab toidutänava ja muudab välisilme tundmatuseni

5

Tallinna Maakri tänavale kerkiv uus pilvelõhkuja sai ehitusloa

6

Tallinna kesklinna kerkib 20 miljoni eurone tervisemaja

Toimetaja valik

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

alt

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks