Kinnisvarafondide maht on kahe aastaga kahekordistunud

Eesti Panga teatel on kinnisvarafondide maht Eestis alates 2015. aasta algusest kahekordistunud nüüdseks 321 miljoni euroni.

Kinnisvarafondide maht on kahe aastaga kahekordistunud. Foto: Scanpix

"Kinnisvarafondid on kasvanud viimastel aastatel eriti tempokalt. Selle aasta oktoobris oli nende varade maht rohkem kui kaks korda suurem kui möödunud aasta alguses," kirjutas Eesti Panga ökonomist Mari Tamm panga blogis.

Kiire kasvu taga on Tamme hinnangul nii uute fondide ja investeeringute lisandumine kui ka kinnisvarahindade kasv. "Investorid tunnevad kinnisvara vastu suuremat huvi, sest finantsvarade tootlus on madalate intressimäärade tõttu langenud. Kinnisvarafondide kiire kasv ei ole ainult Eestile omane, vaid see on levinud mitmel pool maailmas," märgib Tamm.

Tamme sõnul on hoolimata kiirest kasvutempost kinnisvarafondide maht endiselt pankadega võrreldes väike. "Vaatamata viimaste aastate kiirele kasvule on kinnisvarafondide varade maht Eestis endiselt väike. Oktoobri lõpu seisuga oli Eestis registreeritud kaheksa kinnisvarafondi varade kogumahuga 321 miljonit eurot. Fondide investeeringute koguväärtus on sellest mõnevõrra suurem, sest lisaks investorite rahale on investeeringuteks kaasatud ka laenuraha. Kuid ka investeeringute koguväärtuse põhjal moodustavad kinnisvarafondid vaid ligikaudu 3 protsenti nii SKP-st kui ka pankade koguvarast," kirjutab Tamm.

Investorite ring on tema sõnul mitmekesine, kuid tooni annavad kutselised investorid eesotsas pensionifondidega. Umbes kolmandik kinnisvarafondide aktsiatest ja osakutest kuulub Eesti pensionifondidele. Teine kolmandik kuulub Eesti ettevõtetele ja majapidamistele. Ligikaudu veerand kuulub välisinvestoritele, kellest enamik on lähiriikide pangad ja muud finantseerimisasutused.

"Lisaks investoritelt kaasatud vahenditele rahastavad fondid investeeringuid tihtipeale pangalaenudega," kirjutab Tamm. Fondide laenuvõtmisele ei ole seadusega piiri pandud, kuid selle ulatus ja tähtajad tuleb sätestada fondi tingimustes või põhikirjas. Nende järgi on fondid määranud laenude maksimaalseks suuruseks 50–85 protsenti investeeringute väärtusest, kuid tegelik määr on avalike aruannete põhjal keskmiselt 50 protsendi juures. 2015. aasta lõpu seisuga olid fondid võtnud pankadelt laene kokku ligikaudu 220 miljoni euro väärtuses, mis moodustab vähem kui 2 protsenti pankade kogulaenuportfellist.

Allikas: BNS

Foto: Scanpix

City24 novembrikuu vaadatuimate objektide TOP 5

02.12.2016

alt
alt

Tallinna korterite hind kerkis novembris 8,3 protsenti

05.12.2016

Sarnased uudised

alt

Andree Raid: Kinnisvarainvestorid, palun rahakott valmis panna!

alt

Efteni kolmas fond tegi septembris rekordkäibe

alt

Baltic Horizon soovib osakute pakkumisega kaasata 20 miljonit eurot

alt

Sõõrumaa ei saanud Kredexist Patarei projekti jaoks laenu

alt

Suurtegija siseneb uue fondiga elukondlike üürimajade turule

alt

EfTEN Real Estate Fund III ostis büroohoone Vilniuses

alt

Efteni kolmas fond langes poolaastaga ligi 1,1 miljoniga kahjumisse

alt

Efteni kolmanda fondi puhaskasum kasvas aprillis 465 000 euroni

alt

Efteni kolmas fond peatab Eften Kinnisvarafondiga ühinemise

Kõige populaarsemad

1

A. Lauteri tänavale kavandatakse kõrghoonet

2

Kui palju maksavad elamud päris-päris maal?

3

Seli müüs Danske peahoone Bigbankile

4

Laenupakkujad võistlevad taas koduostjate nimel

5

Tartu Kandi arenduses peeti kahekordset sarikapidu

6

III kvartali kinnisvaraturu aktiivsus oli kõrgem kui mullu

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla