Metsandustoetused peaksid arvestama kõigi metsaomanikega

Eesti Erametsaliidu 25. novembril toimunud volinike koosolekul tehti pöördumine keskkonnaministrile seoses kavaga siseriiklike metsandustoetuste korda muuta ja rahastamist vähendada.

Metsandustoetused peaksid arvestama kõigi metsaomanikega.

Keskkonnaministeerium on esitanud kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga.

Eesti Erametsaliidu volinike koosolek on seisukohal, et siseriiklike metsandustoetuste mahu järsk vähendamine annab metsaomanike ühistegevusele ja metsanduse arengukava täitmisele tõsise tagasilöögi.

Eelnõuga seatakse toetuste taotlemise üheks tingimuseks, et metsaühistul peab olema vähemalt 200 liiget. Selline muudatus „karistaks“ mitte üksnes väiksemaid ühistuid, vaid eelkõige nende metsaomanikest liikmed.

Eesti Erametsaliit on seisukohal, et ühistule endale peab jääma võimalus otsustada, kui suure liikmete arvuga tal on võimalik osutada oma liikmetele kvaliteetset teenust. Ühistu liikmete arvuga on juba praegu seotud ühistu- ja nõustamistoetus, teisi toetusi on õiglane maksta kõikidele ühistuga liitunud metsaomanikele.

Veel seatakse keskkonnaministri määruse eelnõus toetuse saamise tingimuseks see, et toetust saab taotleda üksnes füüsilisest isikust metsaomanik. Eesti Erametsaliit on seisukohal, et kuna metsaühistuga saavad liituda nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust metsaomanikud, siis tuleb kõiki ühistuga liitunud metsaomanikke sõltumata nende omandivormist kohelda võrdselt. Seni on metsaomanike õiglase kohtlemise taganud praktika, et toetuste määramisel on eelisjärjekorras saanud raha väiksemad taotlused. Väiksemate metsaomanike innustamiseks on see piisav ja täiendav eristamine ei ole õiglane ja põhjendatud.

Eesti Erametsaliit peab oluliseks jätkata 2015. aasta mahus  metsaomanike metsakasvatustööde ning metsaühistute arengu riigipoolset toetamist.

Metsamajandus on Eesti majanduse, regionaalarengu ja tööhõive seisukohalt üks võtmevaldkondi, mille arengu tagamiseks on tähtis erametsaomanikke motiveerida. Siseriiklikud metsandustoetused on suunatud riigi pikaajalisele huvile vastavale metsamajanduslikule tegevusele, mida metsaomanik oma piiratud majanduslike võimaluste või metsaomandi väiksuse tõttu ei pruugi olla võimeline ellu viima. Nii toetatakse eelkõige tegevusi, mis enam kui ühe metsaomaniku poolt korraga läbi viiduna annavad võimaluse kulude kokkuhoiuks või efektiivsuse tõstmiseks. Nende toetuste abil aktiveeritakse metsaomanikke metsi majandama – metsamajanduslikke töid tegema, puitu turule tooma ning nende tegevuste tulemusena laekub riigikassasse ka suurem hulk makse ja tekivad töökohad.

Patarei merekindluse võimalikult kiire kordategemise tagab koostöö erasektoriga

29.11.2016

alt
alt

III kvartali ehitusmahud olid mullusel tasemel

29.11.2016

Sarnased uudised

alt

Vaata, millised hiljutised kohtulahendid on mõjutanud kinnisvaravaldkonda

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

alt

Justiitsministeerium lubab üüriturule paindlikkust

alt

Üürisuhteid reguleeriv eelnõu jõudis valitsusse

alt

Kinnisvara müük võib jääda registreerimata tehnosüsteemide taha

alt

Tallinnas lõpetatakse muru kõrguse mõõtmine

alt

Korteriühistul tuleks põhikirjas loobuda 100% häälteeenamuse nõudest

alt

Üksnes rahanappusele viidates ei või kohalik omavalitsus jätta ühiskanalisatsiooni ehitamata

alt

Riik hakkab maa kasutusvalduse pikendamisel lähtuma turuhinnast

Kõige populaarsemad

1

Kuidas kinnisvara hindamisest maksimumi võtta?

2

Kinnisvaraturul valitsevad optimism ja pessimism segamini

3

Koroonakriis pani suvilaid soetama soomlased, aga mitte eestlased

4

Rakvere Vallimäel valmis unikaalne vabaõhukeskus

5

Pro Kapitali puhaskahjum süvenes esimesel poolaastal ligi 8 miljonini

6

Tallinna korteri ruutmeetri hind langes juulis 0,3 protsenti

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla