Patarei merekindluse võimalikult kiire kordategemise tagab koostöö erasektoriga

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) eestvedamisel toimus eile Tallinna Ülikoolis ümarlaud, mis keskendus Patarei merekindluse tulevikule. Kui arutelule kogunenud olid ühel meelel ajaloolise merekindluse rekonstrueerimise vajalikkuses, siis selle saavutamiseks vajaliku viisi ja finantseerimisallika leidmise osas oli erinevaid arvamusi.

Linnauuendus, Arhitektuur, RKAS, Patarei merekindlus, Kalamaja

RKASi arendusdirektori Timo Aarmaa sõnul on Patarei merekindluse rahavajadus kompleksi rekonstrueerimiseks ja ülalpidamiseks 30 aasta vaates suurusjärgus 150 miljonit eurot. Investeering moodustaks sellest hinnanguliselt 60-85 miljonit eurot ja ülalpidamiskulu ligi 3 miljonit eurot aastas.

„RKAS hinnangul on kompleksi erakätesse müümine täna teadaolevatest võimalustest kõige reaalsem ja kiireim viis aastaid lagunevana seisnud hoonekompleksi korrastamiseks ja avalikus linnaruumis kasutusele võtmiseks,“ ütles Aarmaa. „Uue, multifunktsionaalset kasutusotstarvet taotleva detailplaneeringu kehtestamine on esimene samm ajaloolise kompleksi korda tegemise suunas,“ ütles Aarmaa. „Erakapitali osalemine Patarei kompleksi arendamisel on vajalik nii täiendavate vahendite kui ka visiooni ja uute ideede kaasamise tõttu,“ lisas Aarmaa.

Detailplaneering hõlmab Kalaranna tänava ja mere vahelise 3,6 ha suuruse maa-ala.

Menetletava planeeringuga nähakse ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimise ja sellele kaasaegsete kasutusfunktsioonide leidmise ning loob ühtlasi võimaluse rajada kindlusrajatise naabrusse kuni viiekorruselised elu- ja ärihooned.

RKAS on seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ning tervikliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna arendamise, mis on seatud sihiks ka detailplaneeringu koostamisel.

Riik on andnud Patarei merekindluse üle RKASile eesmärgiga leida pikki aastakümneid avalikust linnaruumist eraldatud piirkonnale kasutusotstarve, mille elluviimine oleks lähitulevikus reaalselt teostatav ja selleks tehtavad investeeringud kui ka hilisem ülalpidamine nii Eesti kui Euroopa Liidu maksumaksjat võimalikult vähekoormav.

Ümarlaual „Patarei 2025“ osalesid järgmiste organisatsioonide esindajad: RKAS, Muinsuskaitseamet, Eesti Arhitektide Liit, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Muinsuskaitse Selts MTÜ, Kalaranna Patarei SA, Unitas SA.

Taustainfo

Patarei merekindlus valmis Venemaa keisri Nikolai I korraldusel 1840. aastal. Aastatel 1920-2005 kasutati kompleksi vanglana, pärast vangla sulgemist ei ole kompleksi aktiivselt kasutatud. 2006. aastal anti kompleks üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS), kes korraldas Patarei ja Lennusadama aladele arhitektuurikonkursi. Tallinna Linnavolikogu kinnitas 2011. aastal alade detailplaneeringu, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale parkimismaja ning parkimisala kindluse ja parkimishoone vahele.

2013. aastal algatati uus planeering, mille eesmärgiks on rajada atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum Patarei ala ajaloolise ja planeeritava uushoonestuse vahele. Hetkel menetluses olev uus planeering näeb ette, et muinsuskaitse all olev Patarei merekindlus renoveeritakse ning sellele leitakse kaasaegsed kasutusfunktsioonid ning kindlusrajatise naabrusse luuakse viiekorruselised elu- ja ärihooned.

RKAS on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös Tallinna Linnavalitusega lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav.

Kalaranna tänava ehitamisega paranes oluliselt piirkonna ligipääsetavus ning tõusis kinnisvara väärtus.

Nordecon rajab Pärnusse 3,7 miljoniga äri- ja eluhoone

28.11.2016

alt
alt

Metsandustoetused peaksid arvestama kõigi metsaomanikega

29.11.2016

Sarnased uudised

alt

Tallinna Sadam kujundab ümber D-terminaliga piirneva välisruumi

alt

Looduskaitse kriipsutas Tartu Sõbra silla mõtte maha

alt

Patarei Merekindluses algasid siselammutustööd

alt

Pärnu Seileri Kvartali arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo „3+1 arhitektid“

alt

Stroomi rand saab uue rannahoone

alt

Selgusid Raadi piirkonna visioonivõistluse tulemused

alt

Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehituseks läheb järgmisel aastal

alt

Hiiumaa pealinn sai uue keskväljaku

alt

Valminud on Pärnu kolmanda silla eskiislahendus

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvaratehingute koguväärtus püstitas II kvartalis uue rekordi

2

Tabasallu kerkib 15 miljonit eurot maksev kogukonnakeskus

3

Kuidas luua lastele aeda mõnus ja turvaline mänguala?

4

Eesti puitmajatootja ehitas Soome elamumessile eksklusiivse villa

5

Materjalide kallinemine tõstis ehitushinnaindeksi rekordtasemele

6

Arco Vara nõukogu otsustas teha jaeinvestoritele suunatud aktsiaemissiooni

Toimetaja valik

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida

alt

Mida jälgida vana (maa)maja renoveerimisel?