Kortermaja turvalisus: mis meid kodus ohustab?

Korteriühistud koos politseiga sättisid paika kortermaja turvareeglid:  2016. aastal peetud infopäevade ja arutelude tulemusena valmis korteriühistute ja politsei koostöö hea tava, eesmärgiga suurendada kortermajade elanike turvatunnet ja nende valmisolekut ka ise panustada korra tagamisse ja kuritegevuse ennetamisse.

Kortermaja.

 

Eesti Korteriühistute Liidu ja politsei- ja piirivalveameti koostöös siseministeeriumi toel läbiviidud projekt „Turvalisus kortermajas – teavitusprogramm korteriühistute juhtidele 2016“ keskendus korteriühistute juhtide ja juhatuse liikmete teadlikkuse tõstmisele, sest just ühistujuhtide tegevus ja eestvedamine mõjutavad otseselt kortermajade turvalisuse tõstmist.

"Korteriomanike poolt valitud ühistujuhid on sageli ainsateks isikuteks, keda tunnevad kõik majaelanikud ning kes omakorda on kursis maja elanikkonna ja probleemidega. Viimaseid tuleb aga korteriühistus kahjuks väga tihti ette - ka selliseid, mis nõuavada korrakaitsjate sekkumist," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Projekti raames viidi läbi 11 infopäeva 10 linnas üle Eesti: Paides, Võrus, Tartus, Tallinnas, Rakveres, Viljandis, Pärnus, Jõhvis, Narvas ja Kuressaares. Infopäevadel osales üle 300 inimese, omavahel said tuttavaks piirkondade korteriühistute juhid ja piirkonnapolitseinikud ning läbiviidud loengud pakkusid korteriühistute juhtidele teadmisi erinevate ohtude märkamise ja ennetamise kohta ning jagasid infot, millal on vaja kutsuda abi või kust saada nõu.

Projekti raames korteriühistute juhtidelt kogutud arvamused andsid kinnitust, et ühistujuhid seisavad oma tegevuses igapäevaselt silmitsi erinevate väga praktiste turvalisust mõjutavate probleemidega. Samas on korteriühisute juhid ja juhatuse liikmed väga huvitatud tihedast koostööst politseiga, valmis aitama kaasa turvalise kogukonna kujunemisele ning end sel teemal täiendama. Projekti raames läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et kui kõne alla tuleb turvalisus kortermajas, seostavad korteriühistute juhid seda eelkõige korteriühistu kodukorra reeglite rikkumisega või vargustega korteritest. Turvalisust peab oma majas probleemiks ligi kolmandik ühistujuhte. Samas enamik ühistujuhtidest, kelle hinnangul turvalisus ei ole nende majas probleemiks, ei seosta kortermaja turvalisusega ei perevägivalda ega majas tegutsevat salakaubandust.

Küsitlusest selgus ka, et oma piirkonna piirkonnapolitseid tunneb vastanud ühistujuhtidest ligi kolmandik. Iga teine vastanu teadis, kust leida vajadusel tema kontakte. Majas toimuva tõttu on politsei poole pöördunud enam kui pool ühistujuhtidest. Enda ülesandeks pidasid vastanud ühistujuhid eelkõige info ja võimaluste otsimist turvalisuse tõstmiseks kortermajas  ning pooled vastanutest leidsid ka, et korteriühistu juhi roll on olla turvalisuse küsimustes kontaktisikuks politseile. Enamik turvalisust puudutavaid küsimusi on korteriühistute juhtidel seotud korteriühistu kodukorra reeglite rikkumisega, parkimisprobleemidega, politsei töö korraldusega ning korteriühistu ja politsei koostööga.

Eesti Korteriühistute Liit ning politsei- ja piirivalveamet peavad oluliseks korteriühistute turvalisuse infopäevade läbiviimise jätkamist piirkondades, kuhu käesoleva projekti raames ei jõutud ning uusi plaane on tehtud ka 2017. aastaks.

KORTERIÜHISTUTE JA POLITSEI KOOSTÖÖ HEA TAVA

*Teame, et kortermaja turvalisus algab meist endist – lukustatud uks, võõraste märkamine koridoris, aktiivsem suhtlemine naabritega jpm aitab ennetada ohte ning ära hoida süütegusid.

*Kortermajas ja selle ümbruses esile kerkinud probleeme lahendame kohtumistel politsei ja majaelanikega.

*Lepime kokku, mis on lubatud kortermajas ja selle ümbruses.

*Jagame regulaarselt infot ning turvalisuse alaseid nõuandeid

teadetetahvlil või meililistis ning hoiame end toimuvaga kursis.

*Piirkonnapolitseinik on partneriks turvalisusega seotud küsimustes, aitab probleeme ennetada ning muresid lahendada.

*Piirkonnapolitseiniku kontaktid on kõigile kättesaadavad.

 

*Mõtleme kaasa mida veel teha, et meie kodus oleks turvaline ja rahulik. Juhtumite puhul, kus inimeste elu, tervis või vara on vahetult ohus, helista hädaabinumbril 112!

Kompensatsiooni saanud ümberasunute varad jäävad tagastamata

24.11.2016

alt
alt

Tallinna ringtee ääres valmivad uued stcok-office tüüpi üüripinnad

24.11.2016

Sarnased uudised

alt

KredEx avas uue korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

alt

Puhkusekorteri üürijale kehtivad samad reeglid, mis püsielanikelegi

alt

KredEx avas korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru

alt

Tallinnas alustab tööd korteriühistukomisjon

alt

Milline on suurim üürikorteritega seotud probleem korteriühistutes?

alt

Korteriühistul tuleks põhikirjas loobuda 100% häälteeenamuse nõudest

alt

Ühistud tõmbavad kulusid alla

alt

Riik eraldas korterelamute rekonstrueerimiseks täiendavalt 71 miljonit eurot

Kõige populaarsemad

1

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

2

Tagashoidlik loto mängimine kodulaenu ei välista

3

Kinnisvaraturul valitsevad optimism ja pessimism segamini

4

Efteni kolmas fond langes poolaastaga ligi 1,1 miljoniga kahjumisse

5

Kuidas kinnisvara hindamisest maksimumi võtta?

6

Koroonakriis pani suvilaid soetama soomlased, aga mitte eestlased

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla