Statistikaamet tuvastas eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteeti registrites

Statistikaamet tutvustas täna, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklike andmekogude info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Registripõhise loenduse jaoks vajab Statistikaamet andmeid vähemalt 20 riiklikult registrilt.

Loenduse õnnestumiseks teeb Statistikaamet kaks prooviloendust. Esimene prooviloendus toimus sellel aastal. Prooviloenduse käigus testiti registrite andmekvaliteeti, loenduse metoodikat ja loendusel kasutatavat tarkvara.

Eluruumide andmete kaardistamiseks kasutati ehitisregistri, aadressiandmete süsteemi ja rahvastikuregistri andmeid. Registrites on eluruumide kohta kolme tüüpi tunnuseid: 1. eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnused; 2. eluruumide tehnilised tunnused (pesemisvõimalus, kasulik pind/tubade arv, veevarustussüsteem, kütmise tüüp, ehitusaeg); 3. omandiga seotud tunnused.

„Prooviloendus õnnestus, saime testida kõike, mida plaanisime,“ märkis Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. „Samas tõi prooviloendus eluruumide loendamisel registrite andmetes välja probleemkohad, millele tuleb enne loenduse toimumist koostöös lahendus leida,“ lisas ta. „Registripõhise loenduse õnnestumine sõltub registrite andmekvaliteedist ja nende tehnilisest valmisolekust,“ tõdes Oopkaup. „Mõlema paranemisest võidavad nii registripidajad kui ka registri andmete põhjal avaliku teenuse saajad,“ selgitas ta.

Prooviloenduse eluruumide tulemusi hinnates tõdes REGREL projektijuht Diana Beltadze, et registrites on andmete olemasolu ja kvaliteet tagatud eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnuste puhul ning omandiga seotud tunnuste puhul. Eluruumide tehniliste tunnuste olemasolu puhul on puudujäägid kõige suuremad ning neid andmeid pidi prooviloendusel täiendama eelmise rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal. „Murelikuks teeb see, et praegu ei sisalda eluruumide infot koondav peamine andmekogu ehitisregister teavet, mis võimaldaks riigi elamufondi olukorda kirjeldada ning andmete uuendamine ehitisregistris ei toimu piisava operatiivsusega,“ lisas Beltadze.

Haldus, Registripõhine rahva ja eluruumide loendus, Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

Lauluväljak võiks avaneda merele

14.11.2016

alt
alt

Kinnistute pärijad saavad end vabatahtlikult omanikuks vormistada aasta lõpuni

15.11.2016

Sarnased uudised

alt

Avaldati Eesti üleriigilise mereala planeeringu põhilahendus

alt

Olmeprügi äraveo hind võib kerkida mitmekordseks

alt

Riik aitab parandada Kagu-Eesti spetsialistide elamistingimusi

alt

Üle poole Eestist on taas kaetud värskete ortofotodega

alt

Ehitisregister saab uue välimuse ja sisu

alt

Miks pole arved kõrge energiaklassiga majas alati väikesed?

alt

Pärnu elanikud on elukeskkonnaga rahul

alt

Tallinna Vee koduklientidele langevad veehinnad keskmiselt 27 protsenti

alt

Kodudes kogutaks jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks nii tülikas

Kõige populaarsemad

1

10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli

2

Tallinna kinnisvaraturul leidub hruštšovkakorterist veel kehvem kaup

3

Hipodroomi ärikvartali arhitektuurikonkursi võitis HGA

4

Silikaat Grupp avab märtsis Väike-Järve keskuse

5

Tallinn võttis vastu Arco Vara Kodulahe krundi detailplaneeringu

6

Tallinna linn ehitab 8 miljoniga Põhja-Tallinna administratiivhoone

Toimetaja valik

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Küsitlus: Parkimiskoht ja köögimööbel olgu uue korteri hinna sees!