Statistikaamet tuvastas eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteeti registrites

Statistikaamet tutvustas täna, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklike andmekogude info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Registripõhise loenduse jaoks vajab Statistikaamet andmeid vähemalt 20 riiklikult registrilt.

Loenduse õnnestumiseks teeb Statistikaamet kaks prooviloendust. Esimene prooviloendus toimus sellel aastal. Prooviloenduse käigus testiti registrite andmekvaliteeti, loenduse metoodikat ja loendusel kasutatavat tarkvara.

Eluruumide andmete kaardistamiseks kasutati ehitisregistri, aadressiandmete süsteemi ja rahvastikuregistri andmeid. Registrites on eluruumide kohta kolme tüüpi tunnuseid: 1. eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnused; 2. eluruumide tehnilised tunnused (pesemisvõimalus, kasulik pind/tubade arv, veevarustussüsteem, kütmise tüüp, ehitusaeg); 3. omandiga seotud tunnused.

„Prooviloendus õnnestus, saime testida kõike, mida plaanisime,“ märkis Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. „Samas tõi prooviloendus eluruumide loendamisel registrite andmetes välja probleemkohad, millele tuleb enne loenduse toimumist koostöös lahendus leida,“ lisas ta. „Registripõhise loenduse õnnestumine sõltub registrite andmekvaliteedist ja nende tehnilisest valmisolekust,“ tõdes Oopkaup. „Mõlema paranemisest võidavad nii registripidajad kui ka registri andmete põhjal avaliku teenuse saajad,“ selgitas ta.

Prooviloenduse eluruumide tulemusi hinnates tõdes REGREL projektijuht Diana Beltadze, et registrites on andmete olemasolu ja kvaliteet tagatud eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnuste puhul ning omandiga seotud tunnuste puhul. Eluruumide tehniliste tunnuste olemasolu puhul on puudujäägid kõige suuremad ning neid andmeid pidi prooviloendusel täiendama eelmise rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal. „Murelikuks teeb see, et praegu ei sisalda eluruumide infot koondav peamine andmekogu ehitisregister teavet, mis võimaldaks riigi elamufondi olukorda kirjeldada ning andmete uuendamine ehitisregistris ei toimu piisava operatiivsusega,“ lisas Beltadze.

Haldus, Registripõhine rahva ja eluruumide loendus, Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

Lauluväljak võiks avaneda merele

14.11.2016

alt
alt

Kinnistute pärijad saavad end vabatahtlikult omanikuks vormistada aasta lõpuni

15.11.2016

Sarnased uudised

alt

Valitsus toetas maamaksu infosüsteemi üleviimist maksu- ja tolliametisse

alt

Riigikohus: vald ei tohi eramaal asuvat teed alusetult kasutada

alt

Eesti põhjapoolne ala on uute ortofotodega kaetud

alt

Tondilosside lammutustoetuse saajate ring laieneb

alt

Bureau Veritas tunnistas Ibise ja Swissôteli Eesti turvaliseimateks hotellideks

alt

Rahandusministeerium kutsub mereala planeerimises kaasa rääkima

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

alt

Aadressiandmete süsteemi teenused tehakse kaasaegsemaks

alt

Aastaks 2050 tuleb renoveerida suur osa hoonefondist

Kõige populaarsemad

1

Ülemiste City uus rohehoone viib talendid Bali saarele

2

Vaata, mida kujutab endast Maakri HUB

3

Põhjalik saunaülevaade: Kellel on ja kes sooviksid seda soetada?

4

Kinnisvaraturule saabusid Eestisse tagasipöördujad

5

Kolmandas kvartalis ehitati uusi hooneid vähem

6

Hakka jaamaülemaks või jaamaülema naiseks

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla