Statistikaamet tuvastas eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteeti registrites

Statistikaamet tutvustas täna, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklike andmekogude info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Registripõhise loenduse jaoks vajab Statistikaamet andmeid vähemalt 20 riiklikult registrilt.

Loenduse õnnestumiseks teeb Statistikaamet kaks prooviloendust. Esimene prooviloendus toimus sellel aastal. Prooviloenduse käigus testiti registrite andmekvaliteeti, loenduse metoodikat ja loendusel kasutatavat tarkvara.

Eluruumide andmete kaardistamiseks kasutati ehitisregistri, aadressiandmete süsteemi ja rahvastikuregistri andmeid. Registrites on eluruumide kohta kolme tüüpi tunnuseid: 1. eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnused; 2. eluruumide tehnilised tunnused (pesemisvõimalus, kasulik pind/tubade arv, veevarustussüsteem, kütmise tüüp, ehitusaeg); 3. omandiga seotud tunnused.

„Prooviloendus õnnestus, saime testida kõike, mida plaanisime,“ märkis Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. „Samas tõi prooviloendus eluruumide loendamisel registrite andmetes välja probleemkohad, millele tuleb enne loenduse toimumist koostöös lahendus leida,“ lisas ta. „Registripõhise loenduse õnnestumine sõltub registrite andmekvaliteedist ja nende tehnilisest valmisolekust,“ tõdes Oopkaup. „Mõlema paranemisest võidavad nii registripidajad kui ka registri andmete põhjal avaliku teenuse saajad,“ selgitas ta.

Prooviloenduse eluruumide tulemusi hinnates tõdes REGREL projektijuht Diana Beltadze, et registrites on andmete olemasolu ja kvaliteet tagatud eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnuste puhul ning omandiga seotud tunnuste puhul. Eluruumide tehniliste tunnuste olemasolu puhul on puudujäägid kõige suuremad ning neid andmeid pidi prooviloendusel täiendama eelmise rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal. „Murelikuks teeb see, et praegu ei sisalda eluruumide infot koondav peamine andmekogu ehitisregister teavet, mis võimaldaks riigi elamufondi olukorda kirjeldada ning andmete uuendamine ehitisregistris ei toimu piisava operatiivsusega,“ lisas Beltadze.

Haldus, Registripõhine rahva ja eluruumide loendus, Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

Lauluväljak võiks avaneda merele

14.11.2016

alt
alt

Kinnistute pärijad saavad end vabatahtlikult omanikuks vormistada aasta lõpuni

15.11.2016

Sarnased uudised

alt

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit soovivad kinnistuomanike teoorjuse lõpetamist

alt

Hoonete 3D mudelid nüüd kättesaadavad avaandmetena

alt

Maa-amet kutsus ellu kiirortofoto teenuse

alt

Tallinna ehitusprojektide menetluste arv lööb rekordeid

alt

Litsentseeritud maamõõtja leidmine muutub järjest lihtsamaks

alt

Kogu Eesti 3D kaart sai avalikuks

alt

Tartu linnavalitsuses alustab juunist tööd ruumiloome osakond

alt

Maa-amet valmistub tootma Eesti kohta rohkem kolmemõõtmelisi ruumiandmeid

alt

Eestlased tahaks "lumemaksu" maksta

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvaratehingute koguväärtus püstitas II kvartalis uue rekordi

2

Tabasallu kerkib 15 miljonit eurot maksev kogukonnakeskus

3

Kuidas luua lastele aeda mõnus ja turvaline mänguala?

4

Eesti puitmajatootja ehitas Soome elamumessile eksklusiivse villa

5

Materjalide kallinemine tõstis ehitushinnaindeksi rekordtasemele

6

Arco Vara nõukogu otsustas teha jaeinvestoritele suunatud aktsiaemissiooni

Toimetaja valik

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida

alt

Mida jälgida vana (maa)maja renoveerimisel?