Statistikaamet tuvastas eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteeti registrites

Statistikaamet tutvustas täna, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklike andmekogude info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Registripõhise loenduse jaoks vajab Statistikaamet andmeid vähemalt 20 riiklikult registrilt.

Loenduse õnnestumiseks teeb Statistikaamet kaks prooviloendust. Esimene prooviloendus toimus sellel aastal. Prooviloenduse käigus testiti registrite andmekvaliteeti, loenduse metoodikat ja loendusel kasutatavat tarkvara.

Eluruumide andmete kaardistamiseks kasutati ehitisregistri, aadressiandmete süsteemi ja rahvastikuregistri andmeid. Registrites on eluruumide kohta kolme tüüpi tunnuseid: 1. eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnused; 2. eluruumide tehnilised tunnused (pesemisvõimalus, kasulik pind/tubade arv, veevarustussüsteem, kütmise tüüp, ehitusaeg); 3. omandiga seotud tunnused.

„Prooviloendus õnnestus, saime testida kõike, mida plaanisime,“ märkis Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. „Samas tõi prooviloendus eluruumide loendamisel registrite andmetes välja probleemkohad, millele tuleb enne loenduse toimumist koostöös lahendus leida,“ lisas ta. „Registripõhise loenduse õnnestumine sõltub registrite andmekvaliteedist ja nende tehnilisest valmisolekust,“ tõdes Oopkaup. „Mõlema paranemisest võidavad nii registripidajad kui ka registri andmete põhjal avaliku teenuse saajad,“ selgitas ta.

Prooviloenduse eluruumide tulemusi hinnates tõdes REGREL projektijuht Diana Beltadze, et registrites on andmete olemasolu ja kvaliteet tagatud eluruumi tüübi ja asustusega seotud tunnuste puhul ning omandiga seotud tunnuste puhul. Eluruumide tehniliste tunnuste olemasolu puhul on puudujäägid kõige suuremad ning neid andmeid pidi prooviloendusel täiendama eelmise rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal. „Murelikuks teeb see, et praegu ei sisalda eluruumide infot koondav peamine andmekogu ehitisregister teavet, mis võimaldaks riigi elamufondi olukorda kirjeldada ning andmete uuendamine ehitisregistris ei toimu piisava operatiivsusega,“ lisas Beltadze.

Haldus, Registripõhine rahva ja eluruumide loendus, Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

Lauluväljak võiks avaneda merele

14.11.2016

alt
alt

Kinnistute pärijad saavad end vabatahtlikult omanikuks vormistada aasta lõpuni

15.11.2016

Sarnased uudised

alt

Ühistud lasevad majadel laguneda

alt

MKM: elamispindade probleemid tuleb lahendada koos omavalitsustega

alt

Kinnisvarahaldusfirma ISS müüb oma 1500 töötajaga Eesti äri

alt

Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

alt

Omavalitsused saavad taotleda Kredexi elamufondi investeeringutoetust

alt

Erametsakeskus: küttepuud lähiajal odavamaks ei muutu

alt

Enamik endistest ministeeriumihoonetest on endiselt RKAS-i omandis

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

alt

Küttepuidu hind on vähem kui kahe aastaga tõusnud pea 60 protsenti

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Üllatavalt hubane kahetoaline terrassiga maja Nõmmel

2

Klõps! Karu on teki all

3

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

4

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

5

Kristiine Keskus avab toidutänava ja muudab välisilme tundmatuseni

6

Tallinna kesklinna kerkib 20 miljoni eurone tervisemaja

Toimetaja valik

alt

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

alt

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe