Praegu on õige aeg oma veetorude külmakindlust kontrollida

Nädala lõpupoole lubab ilmateade öösel kuni 15 külmakraadi, mis võib kaasa tuua ebameeldiva üllatuse – vesi torustikus võib jäätuda ja toru pinnases isegi lõhkeda. Eesti Vee-ettevõtete Liit soovitab ennetavalt üle kontrollida oma vee- ja kanalisatsioonitorude soojapidavuse ning riskantsed kohad lisaks soojustada. Alljärgnevalt on toob EVEL mõned käepärased vahendid, kuidas seda teha ja millele tähelepanu pöörata.

Vesi. Foto: Scanpix

„Talv on saabunud ja krõbedamad miinuskraadid võivad kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi – näiteks kui avastate, et hommikul kraanist vett ei voola,“ rääkis Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees. „Õnneks on sel aastal lumekiht maha sadanud läbikülmumata maapinnale, mis vähendab mõnevõrra torude jäätumise riski. Lumevaip on nimelt väga hea külmakaitse. Seega esimese asjana võiks kuhjata külmanõrkadesse kohtadesse, nagu trassile ja vundamendile, lund juurde ja kaitsta sellega pakase eest külma keldrit, kus veetorud ja veemõõdusilm enamasti asuvad.“

Ehitusnormide kohaselt tuleb vee- või kanalisatsioonitoru paigaldada vähemalt 1,8 m sügavusele maapinnast ehk allapoole maapinna külmumise piiri, kuid vanemate hoonete ümbruses on mullakiht sageli paigast nihkunud või kulunud, mis muudab torustiku rohkem külmatundlikuks.

„Kohad, millele tasuks eriti tähelepanu pöörata, on sissetallatud või sõidetud teerajad ja nende ristumiskoht torustikuga, toru sisseviik hoone vundamendi juures ning külmad välisseinad. Nende ümbrust ei tohiks lumest puhtaks rookida, vaid vastupidi, sinna tuleks lund juurde kuhjata. Lisaks on võimalik ristumiskohadele paigaldada spetsiaalsed matid,“ soovitab Vahur Tarkmees.

Temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine võib ekstreemsematel juhtudel toru või selle ühenduskoha lõhkuda. Eriti haavatavad on malm- ja metalltorud, mis on Eestis vanemate hoonete juures küllaltki levinud ning võimaluse korral tuleks kaaluda nende välja vahetamist kaasaegsete, painduvamate ja soojapidavamate torude vastu. Samuti võiks lasta spetsialistil kaameraga läbi vaadata reoveetorustiku, kui see on vanem kui 20 aastat, sest ka reoveetoru kinni jäätumine võib olla hommikul ebameeldivaks üllatuseks.

Lisaks tuletab EVEL meelde, et temperatuur veemõõdusõlme tööruumis ei tohi langeda alla +2 kraadi. Juhul, kui ikkagi veearvesti lakkab jäätumise tagajärjel töötamast, tuleb arvesti vahetamisega kaasnevad kulud katta tarbijal.

„Iseenesest mõistetavalt ei saa vee-ettevõte vastutada siseruumides toimuva eest, kus veearvesti reeglina asub. See kohustus lasub koduomanikul,“ selgitas EVELi inseneeria nõunik Lauri Lagle. „Samuti tuleks maakodus või hoones, mida igapäevaselt ei köeta, talveks vesi ajutiselt sulgeda ja torustik tühjaks lasta. See on nii-öelda käepärane vahend. Kaasaegne lahendus on aga paigaldada torustikule isetühjenevad maakraanid, mille puhul ei peagi torustiku kompressoriga tühjakspuhumisega eraldi tegelema.“

Kuidas käepäraste vahenditega torustiku külmakahjusid vältida?

Hoonetes ja eriti keldrites tuleks veenduda, et talvekülm ei pääse torustikule ligi. Torude ja akende soojustamiseks sobivad käepärased vahendid nagu vanad riided, ajalehed, vill, penoplast jm.

Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, tuleks valida teine liikumistrajektoor. Kui see ei ole võimalik, saab ristumiskohtadele paigaldada spetsiaalsed matid.

Juhul kui spetsialist avastab, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, on koos parandustöödega soovitav kogu torustik sügavamale paigaldada, kus külm ligi ei pääse. Joogivee plasttorule on tänapäeval võimalik paigaldada ka spetsiaalne küttekaabel.

Kui veearvesti asub kaevus, tuleks talveks ära soojustada kaevukaas. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla.

Katkise veearvesti tunneb ära purunenud klaasi või selle alla tekkinud vee järgi, millest tuleb teatada kohalikku vee-ettevõttesse.

Viimane võimalus on jätta veekraan ööseks õige pisut nirisema – kuna voolav vesi kinni ei jäätu.

Kindlasti ei tohi jäätunud veetoru hakata ise lahtise leegiga sulatama! Abi saamiseks tuleb pöörduda kas oma vee-ettevõtte või torutööde teenust pakkuva eraettevõtte poole, kellel on olemas sulatamiseks mõeldud riistvara. Näiteks plasttorude lahti sulatamiseks on olemas spetsiaalsed aurutid ning metalltorude jaoks elektrilised seadmed.

Foto: Scanpix

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?

10.11.2016

alt
alt

„Kuumade pakkumiste“ kampaaniat väisas 130 000 külastajat

11.11.2016

Sarnased uudised

alt

Ühistud lasevad majadel laguneda

alt

MKM: elamispindade probleemid tuleb lahendada koos omavalitsustega

alt

Kinnisvarahaldusfirma ISS müüb oma 1500 töötajaga Eesti äri

alt

Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

alt

Omavalitsused saavad taotleda Kredexi elamufondi investeeringutoetust

alt

Erametsakeskus: küttepuud lähiajal odavamaks ei muutu

alt

Enamik endistest ministeeriumihoonetest on endiselt RKAS-i omandis

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

alt

Küttepuidu hind on vähem kui kahe aastaga tõusnud pea 60 protsenti

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Üllatavalt hubane kahetoaline terrassiga maja Nõmmel

2

Klõps! Karu on teki all

3

Eesti Meedia uue maja kõrgus käes

4

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

5

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

6

Kristiine Keskus avab toidutänava ja muudab välisilme tundmatuseni

Toimetaja valik

alt

Uute korterite kallinemine on viinud ostjad tagasi järelturule

alt

5 soovitust kinnisvara hinna üle kauplemiseks

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk