Eesti Pank: Majapidamised võtavad eluasemelaene üha suuremas mahus

Ettevõtete laenuaktiivsus püsis septembris üldjoontes eelmiste kuude tasemel. Septembris väljastasid pangad ettevõtetele 255 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, millest umbes veerand läks energeetikasektori ettevõtetele.

Kodulaen. Foto: Scanpix

Kinnisvara- ja ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kelle laenukohustused on viimase aasta jooksul kasvanud mahuliselt kõige rohkem, said septembris pikaajalisi laene varasemate kuudega võrreldes vähem. Kinnisvaraga seotud sektoritesse antud laenude ja liisingute jääk moodustab ettevõtetele antud laenu- ja liisingute kogumahust siiski märkimisväärse osa (36%).

Majapidamiste laenamine jätkas kolmandas kvartalis üsna hoogsat kasvu. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 12% ning autoliisinguid 8% rohkem kui mullu samal ajal.

Mõlemad kasvunäitajad peegeldavad peamiselt keskmise laenusumma suurenemist, kuivõrd sõlmitud laenu- ja liisingulepingute arv ei ole aastaga samavõrra kasvanud. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes septembris 4,8%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrgel 16% tasemel.

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht oli septembris aastatagusest 5,7% suurem. Kuu jooksul suurenes finantseerimisportfell 13 miljoni euro võrra 16,8 miljardi euroni. Viimase 12 kuu võrdluses oli see üsna tagasihoidlik kasv, mille põhjuseks oli ettevõtetele antud laenude jäägi vähenemine. Aastatagusega võrreldes oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht endiselt üle 6% suurem.

Pankade laenukvaliteet püsib jätkuvalt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli septembris küll pisut suurem kui aasta alguses, kuid laenuportfelli kogumahu suhtes oli nende osakaal endiselt küllaltki väike (1,2%). Laenuintressimäärad septembris praktiliselt ei muutunud. Uute väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,4% ja 2,3.

Hoiuste kasv püsib kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid septembri lõpus pankades 11,2 miljardit eurot, mida oli aastatagusest 8% rohkem. Kuu jooksul lisandus pangakontodele ligi 100 miljonit eurot, millest enamus tuli ettevõtetelt.

Pangad teenisid kolmandas kvartalis ligi 5% rohkem puhaskasumit kui mullu samal ajal. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine.

Puhaskasumit vähendas pankade halduskulude suhteliselt tugev kasv (8%) ning vähesel määral ka laenukahjude katteks tehtud allahindluste suurenemine. Varade suhtes puhaskasum ei muutunud, püsides 1,4% tasemel.

Foto: Scanpix

Algas lepingute sõlmimine Ülemiste City kõige uuema büroohoone pindadele

24.10.2016

alt
alt

Tallinna Linnavaraamet pani enampakkumisele suure hulga elamispindu

25.10.2016

Sarnased uudised

alt

Novembris võeti eluasemelaene rohkem kui mullu

alt

Eluasemelaenu intressi fikseerib 10 protsenti Eesti peredest

alt

Eluasemelaenuturg on hoogu maha võtmas

alt

Vaid pooled eluasemelaenu klientidest on end kindlustanud terviseriskide vastu

alt

Swedbanki kodulaene tagastatakse internetis igakuiselt 2,5 miljonit

alt

Mais võeti eluasemelaene varasemast rohkem

alt

Enim võtavad eluasemelaene 1000–1500eurose sissetulekuga 28–30aastased inimesed

alt

Swedbank: tarbimislaenu võtmine kodu remondiks või sisustamiseks kasvab kevadel järsult

alt

Kredex käendas mullu 33,7 miljoni euro ulatuses eluasemelaene

Kõige populaarsemad

1

Klõps! Karu on teki all

2

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

3

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

4

Kristiine Keskus avab toidutänava ja muudab välisilme tundmatuseni

5

Tallinna kesklinna kerkib 20 miljoni eurone tervisemaja

6

Tallinna Maakri tänavale kerkiv uus pilvelõhkuja sai ehitusloa

Toimetaja valik

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

alt

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks