Omavalitsused hakkavad otsustama kogukondadele tähtsate metsade üle

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, mille järgi asulate lähedal asuvad kogukondadele olulised riigimetsad määratletakse edaspidi kohalike omavalitsuste üldplaneeringuis ning need metsad saavad kohalike elanike ja omavalitsusega kooskõlastatud majandamiskava. 

Seadusandlus, Haldus, Rohealad, Üldplaneeringud, Metsade haldamine

„Kohalikul kogukonnal peab olema seadusega tagatud üheselt mõistetav võimalus endale oluliste metsade majandamisel kaasa rääkida,“ selgitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on küll loonud võimaluse teha ettepanekuid metsaalade arvamiseks niiöelda kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kuid puuduvad täpsemad reeglid, kuidas neid ettepanekuid hinnata. Seetõttu on kõige otstarbekam, kui kohalikule kogukonnale väärtuslikud metsaalad lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse tasandil.“

Mölder selgitas, et just õigusselguse nimel on vaja muuta nii metsa- kui ka planeerimisseadust.

Metsaseaduse esimese muudatuse kohaselt on asustusüksuse lähedal asuvad kogukonnale olulised metsaalad määratud edaspidi kindlaks üldplaneeringuga.

Teine metsaseaduse muudatus kohustab RMK-d koostama nende alade kohta metsamajandamiskava. Kava koostatakse kohalikku kogukonda ja elanikke kaasates ning see kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kava koostamisel pööratakse tähelepanu raiealade kohalikku keskkonda sobitamisele – lankide kujule ja nende paiknemisele maastikul ning uute puude välja kasvatamiseks piisavate valgustingimuste ja toitainete kättesaadavusele raiealal. Metsa uuendamisel eelistatakse uuendusraietest võimalikult maksimaalselt turberaiete tegemist, välja arvatud juhul, kui seda ei võimalda puistu liigiline koosseis, kasvukohatüüp või sanitaarne seisund.

Planeerimisseaduse täiendamisega lisatakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka asustuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaala määramine, kus riigimetsa majandaja peab metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna või elanikud.

Allikas: BNS

Viljandi kiitis heaks Järveotsa elamurajooni teise etapi krundijaotuse

13.10.2021

alt
alt

Ahjud ja korstnad vajavad kontrolli, aga kui sageli?

14.10.2021

Sarnased uudised

alt

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit soovivad kinnistuomanike teoorjuse lõpetamist

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

alt

Maamaksu infosüsteem kolib Maksu- ja Tolliametisse

alt

Valitsus toetas maamaksu infosüsteemi üleviimist maksu- ja tolliametisse

alt

Riigikohus: vald ei tohi eramaal asuvat teed alusetult kasutada

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

alt

Tallinnas lõpetatakse muru kõrguse mõõtmine

alt

Üksnes rahanappusele viidates ei või kohalik omavalitsus jätta ühiskanalisatsiooni ehitamata

Kõige populaarsemad

1

Ehitaks maja, aga millest alustada?

2

Üürnike poole kaldu olnud üüriturg on tasakaalustumas

3

Kinnisvaratehingute arv jäi oktoobris septembrile alla

4

Seitse enamlevinud küsimust kaasomandi kohta

5

East Capital Real Estate omandab büroohoone Vilniuse olulisimas ärikvartalis

6

Õnnetusjuhtum kortermajas – kas pöörduda kodukindlustuse või korteriühistu poole?

Toimetaja valik

alt

Kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida