Tallinn tahab korteriomanike ja -ühistute vaidluste lahendamiseks seadust

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule valitsusele edastamiseks ettepaneku korteriühistute vaidluste lahendamise seaduse eelnõu menetlemiseks.

Seadusandlus, Korteriühistud, Tallinn, Eha Võrk, Korteriühistute vaidlused

Ettepaneku eesmärk on luua riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele võimalus lepitusorgani moodustamiseks, et lahendada korteriomanike ja -ühistute vahelisi vaidlusi.

"Tallinn on Eesti suurim haldusüksus nii elanike kui ka korteriühistute arvult. Äriregistri andmetel on siin üle 6200 korteriühistu. Tallinna eripäraks on ka Lasnamäe linnaosa, kus on loodud väga suured korteriühistud – näiteks 17 elamu ja 1675 eluruumiga Masti korteriühistu. Seega puudutavad korteriühistutega seonduvad teemad otseselt väga paljusid inimesi," rääkis abilinnapea Eha Võrk. "Sageli tekivad omanike ja ühistute vahel vaidlused, millega kokkuleppele ei jõuta ja ka linna võimalused olukordade lahendamiseks on piiratud. Seepärast esitame Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja korteriühistute vaidluste lahendamise seadus, mis annaks kohalikule omavalitsusele võimaluse moodustada lepitusorgan."

Hetkel on korteriühistute ja nende liikmete vaheliste erimeelsuste lahendamiseks kaks õiguslikku võimalust – kas vaidluste lahendamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud korras või kohtuväline nõustamine lähtuvalt lepitusseadusest. Esimene neist on kulukas ja ajamahukas protsess, teine aga eeldab mõlema osapoole soovi ja nõusolekut vaidlus lepitusega lõpetada. Korteriomaniku ja -ühistu vahelise vaidluse lahendamisel ei saa abi ka üürikomisjonist, sest selle pädevus on ainult omaniku ja üürniku vahelise üürilepinguga seotud vaidluste lahendamine.

Tallinna korteriomanikele ja -ühistutele on Võrgu sõnul juba üle kümme aasta osutatud linnavalitsuse infosaalis tasuta nõustamisteenust, 2019. aastal avati nõustamiskeskus ka Lasnamäel. Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul sai keskustes nõustamist kokku 676 inimest. Kõige sagedamini on pöördumised olnud seotud 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätete kohaldamisega praktikas. Korteriühistute juhatuse liikmed saavad vajadusel kaks korda kuus konsultatsiooni ka Tallinna linnavaraameti korteriühistu- ja elamuosakonna juristilt.

"Eelmisel aastal moodustasime linnavalitsuse korraldusega veel ajutise korteriühistukomisjoni, mille eesmärk on lahendada ühistute ja nende liikmete vaidlusi ning tõhustada ka linna asutuste tegevust korteriühistutega seotud menetlustes. Komisjon alustas tegevust 2020. aasta juunis ja siiani on komisjoni poole pöördutud üle 65 korra. Saame olla rahul, et komisjoni kaasamisega on lahendatud nii mõnegi Tallinna korteriomaniku või -ühistu probleemid," lisas Eha Võrk.

Eeltoodu kinnitab abilinnapea sõnul eeldust, et korteriomanikud ja korteriühistu juhatuse liikmed vajavad sellist kohtuvälist organit, mis lahendab kaasomandi valitsemise ja korteriühistu juhtimisega kaasnevaid probleeme kuluefektiivselt ja kohtumenetlusega võrreldes oluliselt lühema aja jooksul. Korteriühistute ja -omanike vaidluste lahendamise vaideorgan oleks alternatiiv kohtule, sarnanedes töövaidlus- ja üürikomisjonile.

Hetkel kehtiv õigusraamistik ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele võimalust moodustada lepitusorganit, mis tegeleb tema haldusterritooriumil elavate korteriomanike ja -ühistutega seotud vaidluste lahendamisega. Tallinna linn soovib esitada valitsusele ettepaneku korteriühistute vaidluste lahendamise seaduse eelnõu menetlemise algatamiseks ja on ette valmistanud ka vastava eelnõu teksti.

Allikas: BNS

Südasuve majutusäri toetas rekordarv siseturiste

09.09.2021

alt
alt

Veskimöldre eliitrajooni elanikele avati 4,3 miljoniline külapood

10.09.2021

Sarnased uudised

alt

Korteriomanik peab võimaldama korteris tööde teostamist kaasomandi korrashoiuks

alt

Eriarvamus korteriühistu koosolekul: kuidas oleks korrektne see edastada?

alt

Riigikohus selgitas korteriomaniku ja -ühistu vastutust kahju eest

alt

Kortermajas tuleb tavakasutusest tekkivate mõjudega leppida

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

alt

Kortermaja turvareeglid tuleb ühiselt kokku leppida

alt

Mis on väikese korteriühistu aruandluses teisiti?

alt

Kas korteriühistu tohib paigaldada jälgimiskaamerat?

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

Kõige populaarsemad

1

Paldiski maantee ja Madara tänava nurgale kerkib uus maamärk

2

2022. aasta toob kaasa maa väärtuse ajakohastamise

3

Tallinna külje alla kerkib uus Kokasauna Äripark

4

EKMK avaldas „Aasta kinnisvaramaakler 2021“ kandidaadid

5

Agentuur GRESB hindas kõrgelt EfTENi Baltimaade esimest rohelist kinnisvarafondi

6

Arco Vara emissioon märgiti pea viiekordselt üle

Toimetaja valik

alt

Kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida