Jõuluks oma koju: Maja projekteerimisest energiaklassini

Sarja „Jõuluks koju“ teises osas uuris Kaanon Kinnisvara loo peategelaselt maja projekteerimise, ehitusloa taotlemise ja energiaklassiga seotud teemade kohta.

Ehitamine, Nõuanne, Oma maja ehitamine, Kaanon kinnisvarabüroo, Kuidas ehitada maja, Maja ehitamine

Erkki on ehitusmaterjalide müügiga tegelev tartlane, kes otsustas koos kaasaga ehitada päris oma kodu. Pere eesmärk on tulevased jõulud võtta vastu juba uues kodus. Kaanon Kinnisvaral tekkis mõte protsessi algusest lõpuni kajastada, et pakkuda lugejatele inspiratsiooni ja mõtteid enda kodu soetamise ja/või ehitamise teemadel.

Projekteerimine ja ehitusloa taotlemine

Kui sobiv krunt oli välja valitud, siis läksin kõigepealt projekteerija juurde. Arutasime läbi, kas antud krundile on võimalik projekteerida meie soovidele vastav maja.

Alles siis, kui projekteerija andis rohelise tule, ostsime krundi ära. Muidu võinuks juhtuda nii, et pärast ostmist selgub, et sinna ei saagi sobivat maja ehitada ning võib tekkida piiranguid, mida ise ei oska ette aimata.

Projekteerija valisime tutvusringkonnast. Ta oli minu igapäevatöö klientidele teinud töid, tal on huvitav käekiri, tema stiil meeldis meile. Koostöös meie soovidega panime projekteerijaga sobiva ja õige paketi kokku.

Projekteerimisprotsess kestis kuus kuud. Meil oli arhitektiga üksjagu e-kirjade põrgatamist: erinevad muudatused, kas saab nii ja naa, kas X asja on on võimalik teha jne. Teadupärast on kriteeriumid ja tingimused, kuidas võib ehitada, detailplaneeringus ette antud: ehitusalane pind, hoone maksimaalne kõrgus, katusekalle.

Algselt tahtsime lamekatusega funk-stiilis maja, aga sealsete nõuete järgi peab maja olema katusekaldega 15–30 kraadi. Lahendus: kompasime piire, et maja saaks võimalikult funkstiilis, aga vastab ikkagi etteantud katusekalde nõudele.

Kui projekteerijaga saime asjad paika, siis esitasime omavalitsusse ehitusloa taotluse, misjärel pidime tegema täiendusi ja muudatusi ning alles siis saime ehitusloa. Kogu protsess oli üsna pikk, aga siiski läks ehitusloa taotlemine üsna sujuvalt.

Inspiratsiooniallikas 

Võtsime aluseks ühe meie projekteerija poolt varasemalt tehtud paarismaja, teadvustades samal ajal, et meie maja ei ole paarismaja. Meie krunt on ca 20 m lai ja 50 m pikk, ristküliku-kujuline, seega olevate piirangute tõttu tuli lõpuks ikkagi pigem oma soovidele vastav projekt, mitte kõnealuse paarismaja üks ühele variant.

Kuna krunt on ka üsna kitsas, siis pidime maja planeerimisel minema nii-öelda pikkuse, mitte tavapärasema ruudukuju teed. Maja ette tahtsime autodele suurt varjualust, aga seda ei saanud me teha, pidime planeerima soovitust väiksema varjualuse. See ehk oli ka üks tagasiandmine, aga muid dilemmasid küll ei olnud.

A-energiaklass kui prioriteet

Meie krundi piirile on välja ehitatud maagaasi trass ning gaasiküttesüsteemi välja ehitamine oleks olnud väga lihtne ning küllaltki soodne. Aga meie kindel soov oli, et saaksime panna maakütte, tänu millele saada võimalikult energiatõhus, A-energiaklassi maja ja seeläbi optimeerida igakuiseid kulusid. 

Selgus, et tavapärase maakütte paigaldamiseks on murupinda meie krundil enam-vähem piisavalt, aga siiski ei pruugi see anda soovitud tulemust. Seega otsustasime puuraukudega maakütte kasuks, mille väljaehitamine on küll kulukam, kuid see-eest on maa seest saadav energia ühtlasem, stabiilsem ning tõhusam. Niisiis puuriti meie krundile kaks 100 meetri sügavust auku. 

A-energiaklassi aitavad saavutada ka korralik soojustus põrandas, seintes ja eriti katuslaes. 

Tulevikus soovime panna ka päikesepaneelid, kuigi A-energiaklass on meil juba saavutatud ka ilma nendeta. Seda vaatamata sellele, et meil on palju klaaspinda ja aknaid. 

Projekteerimisega seotud kulud 

Ehitusloa taotluse sisseandmine oli ca 170 €. Lisaks arhitektile kaasasime kohe ka konstruktori, kes tegi vahelaepaneelide väljaarvutused, vundamendi joonised jne. Arhitekti kulu oli ca 2300 € ja konstruktori kulu ca 900 €.  

Ehitusloa taotluseks ei ole konstruktori joonised otseselt vajalikud, aga ehitamisel ja kasutusloa taotlemisel küll. Seega on konstruktori kaasamine protsessi varajases faasis igati mõistlik samm.

Tutvu ka sarja esimese looga „Soovide kaardistamisest krundi soetamiseni“.

Foto: Kaanon Kinnisvara

EfTENi fond ja Invego rajavad Rae valda 45 miljonit maksva elurajooni

24.08.2021

alt
alt

Kuidas valida uusarendusse korterit?

25.08.2021

Sarnased uudised

alt

Remondi mõju kinnisvara hinnale: Kuidas vältida ülemaksmist?

alt

Materjalide hinnatõus paisutas ehitushindu ka kolmandas kvartalis

alt

Kuidas sisustada boho stiilis kodu?

alt

Ahjud ja korstnad vajavad kontrolli, aga kui sageli?

alt

Kuidas valida kodu, mis on täna valmis vaid paberil?

alt

Endover ehitab Rocca al Mare kaubanduskeskuse lähistele veel kaks tornmaja

alt

Soovitused vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks

alt

Mida peaks teadma üürikorteri kindlustamise juures omanik ja üüriline?

alt

Konkurentsiamet soovitab tarbijatel elektripaketi vahetamist hoolikalt kaaluda

Kõige populaarsemad

1

2022. aasta toob kaasa maa väärtuse ajakohastamise

2

EKMK avaldas „Aasta kinnisvaramaakler 2021“ kandidaadid

3

Kinnisvaratehingute koguväärtus vähenes kolmandas kvartalis kümnendiku

4

Kinnisvaraarendaja Hepsor alustas ettevalmistusi IPO-ks

5

Kuidas sisustada boho stiilis kodu?

6

Endisest Kunstiakadeemia hoonest sai luksuslik elu- ja ärihoone

Toimetaja valik

alt

Kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida