Uuring: Harjumaalt rändavad välja pigem lastega pered ja vanemaealised

Ehkki Harjumaalt väljaränne on pigem kasvamas ja mujale suunduvad tasapisi järjest nooremad tööealiste vanusrühmad, moodustavad Harjumaalt väljarändajaid kogu riigi elukoha vahetajatest siiski vaid 11%. Harjumaalt suunduvad mujale elama peamiselt eestlased, lastega pered ja vanemaealised ning enamasti minnakse lähimaakondadesse ja suurematesse keskustesse, näitab rahandusministeeriumi analüüs, mis käsitleb inimeste tagasipöördumise soodustamist väljapoole pealinna piirkonda.

Kinnisvaraturu ülevaated, Uuringud, Kolimine, Rahandusministeerium, Jaak Aab

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on väljaspool Harjumaad ja üksikuid teisi linnu vajalik tegeleda igakülgselt eluaseme soetamise võimaluste soodustamisega. "Väikelinnades ja maapiirkonnas on täna ehitamiseks vajalike pangalaenude kättesaadavus raskendatud, kuna pankade jaoks on üldises pildis väljaspool tõmbekeskusi asuvate objektide likviidsus madal," märkis minister. "Siin tuleks riigil eluasemega seotud toetuste määramisel ning laenude-käenduste puhul teha piirkondlikke erisusi."

Ministri hinnangul mängib piirkondade eluasemeturul rolli ka üüripindade kättesaadavus. "Turu mitmekesistamise huvides tuleb kindlasti jätkata üürimajade programmiga neis kohtades, kus nende järele on vajadus," märkis Aab.

Analüüs toob välja, et sõltumata sihtgrupist on vajalik tänapäevaste baasvajaduste tagamine, nagu kiire internet ja tolmuvabad teed, puhas joogivesi, kanalisatsioon, elektrivarustus. Samuti mõjutab kohalikku elu suuresti kogukond, kusjuures kodukanti tagasipöördumise puhul mängib rolli inimeste sidustamine kohaliku kogukonnaga ka mujal elamise ajal - kunagiste elanikega kontakti hoidmine. Pooled Harjumaalt väljarändajad valivad uueks elukohaks maakonna, milles nad on juba varem elanud.

Tööjõuturu puhul saab rakendada suunatud tööpakkumiste tegemist maakonnast lahkunud inimestele. Sobivatest töövõimalustest sõltub eelkõige just pereealiste inimeste rändeotsus. Võimaluste mitmekesistamiseks soovitatakse uuringus jätkata nii Eestis kui ka välisriikides edukaks osutunud riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimist (sh asukohast sõltumatu värbamine).

Uuringus tõstatatakse vajadus astuda samme ettevõtluse arendamise senisest suuremaks soodustamiseks. Maaettevõtluse toetamise meetmete puhul tuleks panustada mitte ainult põllumajandusele, vaid ka ettevõtlusmaastiku mitmekesistamisele, lisandväärtuse tõstmisele (sh konkurentsivõimelise palgataseme saavutamiseks) ja ühistegevusele, märgitakse analüüsis.

Analüüsi ja ettepanekutega inimeste tagasipöördumise soodustamiseks väljapoole pealinna piirkonda saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel

Foto: Pixabay

Väikeste äripindade üüritehingute arv kasvas juulis hüppeliselt

18.08.2021

alt
alt

Arco Vara ehitab Harku järve rannaalale ligi 400 koduga elamupiirkonna

19.08.2021

Sarnased uudised

alt

Kõige vähem soovivad Eesti lastega pered elada maal korteris

alt

Eesti inimesed unistavad elada äärelinnas ja maal

alt

Uuring: 13 protsenti eestlastest soovib pandeemia tõttu eramaja osta

alt

Uuring: eksperdid prognoosivad Tallinna kinnisvarahindade jätkuvat tõusu

alt

Uuring: Eesti noored valivad kodu asukoha, Läti noored hinna järgi

alt

Uue kodu ostmise soov püsib

alt

Kantar Emor: Eestlaste koduostubuum jätkub ka lähiaastatel

alt

Tallinnasse koduostjad ihaldavad enim Nõmme ja Pirita kodusid

alt

Uuring: Eestimaalased peavad parimaks investeeringuks kinnisvara

Kõige populaarsemad

1

2022. aasta toob kaasa maa väärtuse ajakohastamise

2

Tallinna külje alla kerkib uus Kokasauna Äripark

3

EKMK avaldas „Aasta kinnisvaramaakler 2021“ kandidaadid

4

Agentuur GRESB hindas kõrgelt EfTENi Baltimaade esimest rohelist kinnisvarafondi

5

Arco Vara emissioon märgiti pea viiekordselt üle

6

Kinnisvaratehingute koguväärtus vähenes kolmandas kvartalis kümnendiku

Toimetaja valik

alt

Kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida