Elamispindade eufooria taandus maikuus

Arco Vara kinnisvarabüroo analüütiku Mihkel Eliste sõnul võis maikuus elamispindade turul täheldada eufoorilise tarbijakäitumise taandumist.

Kinnisvaraturu ülevaated, Kinnisvarastatistika, Arco Vara, Mihkel Eliste

Eliste märkis eelmise kuu kinnisvaraturu ülevaates, et mais tehti Eestis kokku 2378 korteritehingut, mida oli 0,5 protsenti rohkem kui aprillis ning koguni 77 protsenti enam kui 2020. aasta mais. "Tallinnas võis sealjuures täheldada, et turuaktiivsus pöördus aprillikuu kõrgtasemelt langusesse, mistõttu kogu Eesti turuaktiivsuse kasvu hoidsid hoopis piirkonnad pealinnast väljaspool," nentis ta.

Maikuu keskpaigast võis Eliste sõnul elamispindade turul täheldada, et inimeste ostuhuvi on hakanud mõnevõrra taanduma ning laias plaanis on see tema hinnangul olnud täiesti ootuspärane.

Tehingute arv on viimastel kuudel püsinud viimase 12 aasta kõrgeimal tasemel ning endiselt suhteliselt vähese pakkumiste arvu taustal ei ole vastavat taset olnud enam võimalik märkimisväärselt ületada.

"Maikuus leevendatud koroonapiirangud ning suvised ilmad on kinnisvara ostumõtteid veelgi tahaplaanile suunanud, mistõttu võib laialdasemat elamispindade järgse nõudluse kasvu oodata taas eeskätt 2021. aasta sügisesel perioodil, mida mõjutab lisaks sesoonsetele teguritele ka paljude jaoks teise pensionisamba raha vabanemine," sõnas analüütik.

Eestis tervikuna tehtud korteritehingute osas kujunes tänavu maikuus mediaankeskmiseks hinnatasemeks 1592 eurot ruutmeetri kohta. "Võrreldes aastatagusega kasvas hinnatase ligi 15 protsenti, kuid alanes võrreldes aprilliga 0,9 protsendi võrra. Aprillikuuga võrreldes aset leidnud langus ei indikeeri siiski hindade langust, vaid pelgalt asjaolu, et Tallinnas tehtud tehingute osakaal on Eesti korteritehingute arvus viimase kahe kuu vältel arvestataval määral vähenenud," märkis Eliste.

Tema sõnul on kinnisvaraturule omane, et pealinnas aset leidvad trendid kanduvad mõningase viitajaga üle ka teistesse Eesti piirkondadesse, eeskätt kõigepealt Tallinna lähiümbrusesse ning seejärel Eesti väikelinnadesse.

Analüütik tõi välja, et üha enam kavandatakse väikelinnadesse arendusprojekte, mille mahud on piirkondlikku korterituru pakkumist arvestades kolossaalsed. "Näiteks Rakvere linnas on hetkel passiivseid arendusprojekte ligi 400 korteri jagu, samaaegselt kui Rakveres on viimase viie aasta vältel olnud keskmiselt pidevalt avalikult müügipakkumisel ligikaudu 60 korterit," ütles ta.

Kuigi kõikide väikelinnade arendusprojektide algatamine lähitulevikus on Eliste hinnangul endiselt ebatõenäoline, alustatakse siiski neist mõningatega lähima 12 kuu vältel ning üha enam on täheldada, et kasvanud konkurentsi tõttu on ka krediidiasutused üha optimistlikumad selliseid varasid laenutagatisena aktsepteerima.

"Kinnisvaraturu kasvutsükli kõrgkonjunktuurilisele perioodile on siiski taolised trendid täiesti tavapärased ning sisulise poole pealt ei ole siin midagi eriskummalist. Pikemas perspektiivis on aga tõenäoliselt tegemist pelgalt ajutiste trendidega, kuna niivõrd laialdast arendustegevust üleriigiliselt ei toeta Eestis ei meie marginaalselt positiivne rändesaldo, negatiivne iive ega ka muud struktuursed demograafilised probleemid," nentis analüütik.

Kuigi üüripakkumiste arv jätkab Eliste sõnul tänavu vähenemist ning üürihinnad püsivad mõõdukas kasvutrendis, tuleb sealjuures siiski arvestada, et tänavune laialdane uute korterite investeeringuteks broneerimine ning ka institutsionaalsete investorite tegevus toob arvestatavas mahus üüriturule pakkumist juurde alles mõningase viitajaga 2022. aastal.

"Mõneaastase ettevaatava pilguga võib eeldada, et üürihindade kasv peatselt ühtib ostu-müügitehingute turul aset leidva hinnakasvuga, kuid perspektiivis jääb korteriturul üüritootlus siiski Eestis järjest madalamaks ning ühe või kahe korteriga üürikorterite portfelli omaval eraisikul on eeskätt Tallinnas järjest keerulisem konkureerida," sõnas ta.

Tema hinnangul on Tartus nii üürihindade kasv, üüripakkumiste arvu vahepealne kuhjumine kui ka hetkelised väljavaated üürituru paranemise osas oluliselt paremad kui Tallinnas, mis tuleneb eeskätt sellest, et Tartus on üüriinvesteeringute maht olnud väiksem ning Tartule on koroonapiirangute majanduslik ja sotsiaalne mõju olnud leebem kui Tallinnale, mis on väljendunud ka madalamas tööpuuduse määras.

Neil, kes otsivad suuremat kapitalikasvu ja üüritootlust, soovitab Eliste pöörata pilk Tallinna ja Tartu lähipiirkondadesse ning miks mitte ka Pärnusse, kus pikaajalisel üüriturul on konkurents leebem, kuid taoliste keskuste jätkusuutlikkus nii elanike arvult kui ka sotsiaalmajanduslikult on lähituleviku suhtes veel üsna optimistlik.

"Näiteks Tallinna lähiümbruses on eeskätt optimaalse suurusega ühetoaliste hea kuni väga hea siseviimistluse kvaliteediga üürikorterite pakkumine suhteliselt vähene, mille juures tulevikku vaadatuna oleks tõenäoliselt mõistlik teha ostuotsuseid piirkondadesse, millele saab olema positiivne mõju Rail Balticu rongipeatustel," märkis analüütik.

Tema sõnul on juba olemasolevate rongipeatustega asumid Harjumaal pakkunud kiiremat hinnakasvu kui keskused, kus reisirongiühendust ei ole ning see püsib globaalseid trende arvestades tõenäoliselt nõnda ka tulevikus.

Lähikuudel püsib sesoonsete tegurite tõttu turuaktiivsus tõenäoliselt mõnevõrra madalamal kui 2021. aasta kevadkuudel, kuid üldplaanis turuaktiivsuse kõrgtase Eliste hinnangul püsib jätkuvalt. Globaalselt on tema sõnul üha enam piirkondi, kus nii elamispindade hinnatase kui ka eraisikute võlakoormus on kasvanud võrreldes elanikkonna sissetulekuga või ka sisekaubanduse kogutoodanguga ebaratsionaalselt kõrgetele tasemetele, kuid kui Eesti analoogseid suhtarve vaadata, oleme me siiski endiselt suhteliselt hästi tasakaalustatud keskkonnas.

"Sellest võib ka muidugi järeldada, et Eestis püsib elamispindade hinnakasv suhteliselt tempokas veel pikema aja vältel ning me jätkame üldplaanis lähenemist euroliidu riikide keskmistele näitajatele, mida saadab tõenäoliselt nii-öelda ebavõrdsuse kasv ning elamispinna kättesaadavuse halvenemine, mis väljendub suuremates keskustes kinnisvarade kiiremas kallinemises kui nende potentsiaalsete ostjate sissetulekute kasv. Koroonakriis on vastavat trendi eeskätt Tallinnas kiirendanud ning see püsib ka järelejäänud 2021. aasta vältel koduostjate jaoks negatiivsena," märkis Arco Vara analüütik.

Allikas: BNS

Kinnisvarabuum on inimeste peas, tehingute arv ja -hinnad seda tegelikult ei kinnita

11.06.2021

alt
alt

Tallinna ühes suurimas elamuarendusprojektis startis neljas etapp

14.06.2021

Sarnased uudised

alt

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis juulis 17,3 protsenti

alt

Üleujutused Euroopas tõstavad Eesti äripindade hindu

alt

Jah, meil on kinnisvarabuum!

alt

Aktiivne eluasemelaenuturg sai juunis veidi jahutust

alt

Kinnisvaratehingute koguväärtus püstitas II kvartalis uue rekordi

alt

Välismaalaste huvi Eesti kinnisvara vastu raugeb

alt

Kas korterite hindadest lastakse õhk välja?

alt

Juuni võttis kinnisvaraturul hoogu maha

alt

Tallinnas on küpsemas rohebüroode buum

Kõige populaarsemad

1

Arendaja tahab Viljandi spaahotelli tähtaega kaks aastat edasi lükata

2

Usutlus sisekujundajatega: keraamilise plaadi järgi saab hinnata maja ehitusaega

3

Efteni müügitulu kasvas teises kvartalis 27,5 protsenti 3,1 miljonini

4

Üleujutused Euroopas tõstavad Eesti äripindade hindu

5

Arco Vara müügitulu kasvas aastaga 58 protsenti 1,5 miljoni euroni

6

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis juulis 17,3 protsenti

Toimetaja valik

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida

alt

Mida jälgida vana (maa)maja renoveerimisel?