Kas eelistada kinkelepingut või testamenti?

Nii kinkelepingut kui ka testamenti kasutatakse eeskätt kinnisvara omandi üleandmiseks lastele, sugulastele või sõpradele. Kui kinkelepingu tegemise järgselt peaks aga juhtuma, et lähedastega läbisaamine halveneb ning nad ei pea kinni näiteks kokkuleppest kinkijat abistada tema elupäevade lõpuni, võib kinkijal tekkida soov kinkeleping tühistada, kuid see on keeruline ning kulukas.

Nädala küsimus, Nõuanne, Kinkelepingu sõlmimine, Notar, Kinkeleping, Testament, Testamendi tegemine, Kristel Kangilaski, HUGO.legal

HUGO.legal jurist Kristel Kangilaski soovitab kinkelepingule eelistada testamenti, kuna seda võib muuta igal hetkel ning see teadmine distsiplineerib ka pärijat kinkijaga sõlmitud kokkulepetest kinni pidama.

Kõige suuremaks takistuseks on asjaolu, et kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed- kui formaalsed eeldused. Formaalsed eeldused kinkelepingust taganemise korral tähendavad seda, et jälgida tuleb kinkelepingust taganemise tähtaega ning kinkelepingust taganemiseks peab kinkija tegema taganemisavalduse. Materiaalse eeldusena peab esinema alus kinkelepingust taganemiseks. Seda, et kinkelepingust taganemise eeldused on täidetud, peab tõendama kinkija, mis võib praktikas osutuda keeruliseks ning sageli ka võimatuks.

Kristel Kangilaski sõnul annab võlaõigusseadus teatud tingimustel võimaluse kinkelepingust taganemiseks, kuid praktikas on kinkelepingust taganemine väga keeruline. “Inimsuhted muutuvad seda keerulisemaks, mida suurem hulk raha või vara on kaalul. Kinkelepingu puhul eeldatakse üldjuhul, et kinke saaja hoolitseb kinke tegija eest ning suhted püsivad head. Paraku oleme juristidena näinud palju olukordi, kus kinkija ja kinke saaja omavaheline läbisaamine on peale kinkelepingu tegemist muutunud ning sellega koos on kinkijal tekkinud soov kinkelepingust taganeda. Ent kui kinkeleping on sõlmitud ja omaniku ülemineku kanne kinnistusraamatus tehtud, siis lepingust taganeda on väga keeruline,” sõnas Kangilaski.

Kangilaski soovitab kinkelepingu asemel kaaluda testamendi tegemist, kuna seda on võimalik muuta kasvõi kümme korda päevas. “Testament on olemuslikult väga sarnane kinkelepinguga – inimene saab otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta oma vara jätab. Oluline erinevus nende kahe tehingu vahel on just võimalus tehingust taganemiseks – kinkelepingust taganeda on keeruline ning kulukas, seevastu testamenti saab muuta igal hetkel ning see asjaolu peaks ka testamendi saajaid motiveerima häid suhteid hoidma ning kokkulepitust kinni pidama,” lisas Kangilaski.

Kui kinkeleping on täidetud, võib vastavalt VÕS § 268 kohaselt kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel:

1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;

2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;

3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Lisaks tuleb arvestada, et VÕS § 270 lg 1 alusel kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Millistel juhtudel soovitakse kinkelepingust taganeda?

Ennekõike on kinkelepingust taganemise põhjuseks kinkija suhtes isikliku kasutusõiguse või siis lepingus sätestatud ülalpidamiskohustuse mittetäitmine. Isikliku kasutusõiguse all mõistetakse kinkelepingus sätestatud kinkija õigust elada kuni oma elu lõpuni kinkelepingu objektiks olevas korteriomandis või siis kinnistul asuvas elamus. Ülalpidamiskohustus tähendab tavapäraselt kinke saaja kohustusi kinkija ees, st. lepingus lepitakse kokku selles, milliseid kinkija kulutused jäävad kinke saaja kanda (eluaseme, toidu, ravi jne kulud).

Mis asi on kinkeleping ning kuidas seda sõlmitakse?

Kinkeleping on Võlaõigusseaduse § 259 kohaselt leping, milles kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkida võib nii vallasvara, kinnisvara, kui ka õigusi, sisuliselt on tegemist ühepoolse tehinguga. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Tavapraktikas sõlmitakse kinkelepinguid enamjaolt kinnisvara kinkimiseks ning sellisel juhul peab olema kinkeleping sõlmitud notariaalselt.

Foto: Pixabay

Merko Ehitus käivitab 130 korteriga Metsatuka arendusprojekti Nõmmel

02.03.2021

alt
alt

Uusarendused leiavad praegu väga hästi ostjaid

02.03.2021

Sarnased uudised

alt

Mida jälgida vana (maa)maja renoveerimisel?

alt

Kuidas saab pangalaenu noor inimene või maakodu ostja?

alt

Kuidas korteri üürilt õigesti makse tasuda?

alt

Mida teha, et kinnisvara väärtus oleks kõrgem?

alt

Millised erinevused on maja ja korteri müümisel?

alt

Kuidas tagada kinnisvaratehingu õnnestunud vormistamine notari juures?

alt

Millised on 5 enamlevinud viga elektriradiaatori valimisel?

alt

Kuidas osta korter sissemakseta?

alt

Kuidas kinnisvara hindamisest maksimumi võtta?

Kõige populaarsemad

1

Buumi pole, aga olukord on siiski uskumatu

2

Sõõrumaa tahab Patarei arenduse viieks aastaks pausile panna

3

Tondi ajalooline linnak saab uue büroohoone

4

Mida jälgida vana (maa)maja renoveerimisel?

5

Kuidas muuta äsja valminud korter hubaseks?

6

Eesti elamuhinnad kasvasid neljandas kvartalis EL-i keskmisest vähem

Toimetaja valik

alt

Mida jälgida vana (maa)maja renoveerimisel?

alt

Buumi pole, aga olukord on siiski uskumatu

alt

Kus on kinnisvaramull?