Swedbanki ökonomisti Marianna Rõbinskaja hinnangul püsib ärikinnisvara nõudlus lähiajal madalam ning ehitusprojektide pikaajalisuse tõttu ehitatakse ka ärihooneid sel aastal vähem.
Statistikaamet teatas, et Eesti ehitusettevõtted ehitasid möödunud aastal Eestis ja välisriikides kokku 6 protsenti vähem kui aasta varem. Eesti ehitusturul vähenesid mahud 3 protsenti.
"Ehitusmahu langusesse panustas nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahu langus, mis mõlemad vähenesid eelmisel aastal ligi 3,5 protsenti. Langust mõjutas rajatiste ehitusmahu tugev langus, mis neljandas kvartalis süvenes 13 protsendini," ütles Rõbinskaja pressiteates.
Rõbinskaja lisas, et ehitusmahtude langus ning varasemast väiksem tellimuste maht on vähendanud ka ehitussektori töötajate arvu. Maksu- ja tolliameti töötajate registri statistika andmetel vähenes töötajate arv ehituses aastases võrdluses kolm protsenti.
Ökonomist märkis, et ka Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht langes eelmisel aastal kolmandiku võrreldes aasta varasemaga. Välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus oli 6 protsenti, mis oli 2 protsenti vähem kui tunamullu.
"Sarnaselt Eestile langes eelmisel aastal ehitusmaht Leedus 2 protsenti. Olukord Lätis oli aga erinev – seal kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 3 protsenti. Soomes jäi ehitusmaht eelmisel aastal aasta varasemaga võrreldes samaks," ütles Rõbinskaja.
Ta lisas, et ehitusettevõtete kindlustunne on jõudnud kriisieelsele tasemele, ent takistavaks teguriks on ebapiisav tellimuste maht.
"Ehitussektori selle aasta väljavaade sõltub sellest, kuidas taastub üldine majanduse käekäik ning tänu sellele ka erasektori investeeringud ning teiselt poolt, kui kiiresti õnnestub riiklikuid taristuinvesteeringuid hakata ellu viima," märkis ta.
Rõbinskaja sõnul on kinnisvaraturg viiruse teisele lainele ootuspäraselt hästi vastu seisnud ning tehingute arv on alates septembrist ületanud aastatagust taset.
"Neljandas kvartalis oli tehingute arv korteriturul 10 protsenti aasta varasemast kõrgem, korterite hinnad kasvasid seejuures 4 protsenti. Sellele on kaasa aidanud kevadega võrreldes tunduvalt leebemad piirangud ning üldine kohanemine pandeemiaoludega, osaliselt ka kevadest edasilükatud ostuotsused," selgitas ökonomist.
Rõbinskaja hinnangul püsib majapidamiste nõudlus eluaseme järgi sel aastal tugev, mis omakorda toetab eluhoonete ehitust. Majandusaktiivsuse jõulisem paranemine peaks aset leidma aasta teises pooles, tänu millele peaks kasvama ka nõudlus tööjõu järele.
Nõudlust mõjutab ökonomisti sõnul ka majapidamiste tugev säästude kasv, mis aasta lõpus ning jaanuaris on veelgi kiirenenud, ulatudes 15 protsendini.
"Pensionireform võib aasta lõpus korterite nõudlust mõnevõrra suurendada, kuid selle mõju ei ole tõenäoliselt suur. Meie hinnangul peaks mõõdukas hinnakasv korteriturul sel aastal jätkuma," märkis Rõbinskaja.
Allikas: BNS
Foto: Pixabay
