Tallinna Linnavalikogu kehtestas tulevastele arendustele 17.09.2020 uue parkimiskohtade normi. Suures pildis on uus normdokument kindlasti teretulnud, sest teeb nii mõnegi varasemalt keeruka olukorra selgemaks.
Täpsemalt on uus parkimisnorm sõltuvalt
korterelamu asukohast 1,0 – 1,5 ja nii ei erine uus olukord justkui
varasemast. Siiski on loodud suurem selgus selles osas, et kuskohas
käsitletakse seda normi maksimaalse parkimiskohtade arvuna –
südalinnas – ja kus minimaalselt nõutavana (vahevööndis ja äärelinnas
st põhilistes kortermajade ja eramupiirkondades). Seega on Tallinna
Linnavalitsus jätnud endale õiguse nõuda arendajalt nn
magalarajoonides ka rohkem kui 1,5 parkimiskohta iga ehitatava korteri
juurde.
Täiesti uus lähenemine on aga võetud
parkimiskohtade asukoha paigutamisele, millel on oluline mõju nii
linnaruumi väljanägemisele, aga kindlasti ka kinnisvaraarenduse (st
lõpuks korteriostjate) rahakotile. Nimelt peab edaspidi olema suur osa
parkimisest projekteeritud hoone mahtu. Näiteks südalinnas 100% ning
korterelamurajoonides sisuliselt 2/3 parkimiskohtadest. Tõenäoliselt
soov silmale nähtavat linnaruumi autodest puhtamaks saada tähendab aga
suuremaid kulusid. Kui varem pidid korteriostjad kinni maksma asfaldi
või tänavasillutise ja selle alused kihid, siis nüüd tuleb neil hakata
maksma hoone eest, millesse autod tuleb panna. Ja loomulikult on ka
selle auto ümber oleva hoone edasise haldamise kulu suurem, kui
väliparklal. Ehk siis igal juhul on uue normiga muudetud nii elu- kui
ärihoonete rajamine kallimaks ning eks meil tarbijatena tuleb see kõik
kinni maksta. Ja seda polegi nii vähe.
Numbrid aitavad
teha puust ja punaseks. Üks parkimiskoht koos manööverdamisruumiga,
arvestades hoone kandekonstruktsioonide loogilist sammu, vajab
keskmiselt ca 28 m2 pinda. Mustamäel, kus pinnas on liivane ja
arhitektuur lihtne, on võib sellise parkimise jaoks arvestada nii
maa-alusel kui -pealsel korrusel kortermaja enda koosseisus ca 700
eur/m2 (hinnad koos KM-ga). Eraldi parkimismaja puhul kujuneb hinnaks
ca 450 – 500 eur/m2. Kristiines, kus pinnas on kehvem, kinnistud
väiksemad ja ehitamine seega keerukam, on parkimiskoha ehitusmaksumus
isegi üle 800 eur/m2. Ühe hoone mahutu paigutatud parkimiskoha
maksumus kõigub seega 20 000 euro ümber. Kuna 1/3 kohtadest võib jääda
lageda taeva alla, siis kärbime hinnangulist lisakulu selle
koefitsendi võrra.
Ükskõik, kuidas arendaja ka parkimiskoha hinda pakendab ja turustab, siis tänases turuolukorras 90 - 120 000 eurose Mustamäe 2-toalise korteri ostmisel peab uute normide täismahus rakendumisel ostja arvestama ca 15%-lise lisakuluga.
Mida kallim on korter ise, seda väiksem on proportsionaalselt parkimiskoha kulu. Kesklinnas on kallite parkimiskohtade ostmine juurdunud traditsioon ning paljudel projektidel parkimiskoha hind müügiprotsessis määratud ka reaalsetele kuludele vastav. Nende korterite ostjate sihtgrupp suudab seda ka finantseerida. Magalarajoonides on teine sihtgrupp, teistsuguse keskmise palga ning laenuvõimalustega. Ja kokkuhoidlikuma eelarve nimel ei pirtsutata selle pärast, et talvehommikul lumi klaasidelt ja kapotilt maha pühkida. Ka maa ei ole nii kallis, et peaks kõik autod vägisi hoonesse suruma. Isegi kui arendaja turundab parkimiskohti olematu hinnaga, nagu see odavamate projektide puhul seni tavaks olnud – on selle ehitamisega seotud kulud lõpuks ikkagi müügihinna sisse peidetud. Tänasele põilisele sihtgrupile – tavalised noored, kellel perelisa tulemas ja uus suurem kodu hädavajalik – on ca 15%-line kinnisvara hinnatõus lihtsalt parkimisnormi muutuse pärast ebamõistlik ja -vajalik.
Foto: Pixabay
