Hoone ja seadmete kulumine pole kindlustusjuhtum

Kodu kindlustamine on paljude jaoks sedavõrd iseenesest mõistetav, et ilma kindlustuskaitseta ei kujutaks ühte korralikku majapidamist ettegi. Küll aga mõistetakse kindlustuse olemust erinevalt ning seinast seina on ka ootused kahjude hüvitamise osas.

Kindlustamine, Dagmar Gilden, Kuidas kindlustada kodu, Kodu kindlustamine, Seesam, Kodukindlustus

„Tormis purunenud katus, veekahjustustega eluruum, vandaalidele ette jäänud kodu ja tulekahjus hävinenud eluase on kõik kodukindlustuse juhtumid, kus koduomanikule tagatakse rahalised vahendid, et hoone või korter oma endisel kujul taastada,“ tõi Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden mõned näited levinumatest kodukindlustuse juhtumitest.

Loodusnähtuste ja ajaga lagunema hakanud koduste esemete osas aga pilt nii mustvalge ei ole ning olulisteks teguriteks muutuvad ajaline raam ja tähelepanelikkus oma vara suhtes.

Parim viis end ootamatuste eest kaitsta on enne lepingu sõlmimist teha selgeks, mis on ja mis ei ole kindlustatud; milliste sündmuste puhul kahju hüvitatakse ja milliste puhul mitte ning millised on kliendi kohustused, et kindlustuskaitse kehtiks.

Et koduomanik saaks kahjude korral ootustele vastava hüvitise, jagab Seesami esindaja 5 koduga seotud olukorda, millele tuleb kindlustuslepingut sõlmides kindlasti tähelepanu pöörata.

Korrektsed andmed kodu kohta

Kindlustatava kodu andmed ei tohi oluliselt erineda lepingus märgitust. Näiteks on hoone pindala reaalsuses suurem kui lepingus märgitud või on hoone konstruktsioon valesti märgitud. Poliisil olevad andmed tuleb alati hoolikalt üle vaadata ning küsimuste korral kindlustusandja esindaja poole pöörduda.

Kodu vajab pidevat hoolt

Kui 10 ja enam aastat vana pesumasin, külmkapp või teler enam tööle ei hakka, siis on enamasti põhjuseks eseme kulumine ja väsimine, mida kindlustusjuhtumiks ei loeta.

Sama kehtib hoone enda kulumise, mädanemise ja väsimise kohta. Kui pool sajandit vana eterniitkatus mureneb, katuse räästalaudade kasutusiga on läbi saanud ja need kukuvad küljest ning põrand vajub, sest põrandaalused laagid on mädanenud, ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Sama kehtib ka aastakümnetega rooste läinud veetoru purunemise kohta.

Jälgi ohutusnõudeid

Varaomanik peaks oma vara suhtes käituma heaperemehelikult ning proovima vältida kahju tekkimist ja kahju korral püüdma piirata selle suurust. Nii tuleb korstnaid ja küttekoldeid lasta kontrollida ja hoida töökorras, majapidamises peab olema suitsuandur, tuld tuleb teha selleks ettenähtud kohas, küünlaid tohib põletada mittesüttival alusel, kardinatest eemal ning inimese juuresolekul. Eelmise aasta suurim tulekahju Seesami statistikas sai Päästeameti arvamuse kohaselt alguse elektriradiaatori kasutamisel õhu sissevõtu- või väljalaskeava tõkestamise tõttu. Selle tulemusel süttisid elektriradiaatori lähedal asunud riided ja voodivarustus. Kokku kujunes hüvitise suuruseks enam kui veerand miljonit eurot.

Ka ei tohi aknaid ja uksi kodust lahkudest avatuks jätta ning veeuputuse korral tuleb esmalt vesi kinni keerata, et piirata kahju ulatust. Ja kui on näha, et katuse serv on pisut lahti, siis tasub ikka parandada, mitte sügistormide laastavaid tagajärgi ootama jääda.

Hallitusele reageeri kohe

Kodukindlustus on mõeldud äkilise ettenägematu kahju hüvitamiseks. Pikkamööda tekkiv kahju, nagu seda on ka hallitus, hüvitamisele ei kuulu. Hallituse tekkes on tihti süüdi maja konstruktsioonide vahele tunginud vesi ning vähesest ventilatsioonist tekkiv liigniiskus. Kuigi hallitust on lihtsam pesta ja värske värviga peita, oleks suuremate kahjude ärahoidmiseks siiski parem selle tekkepõhjus välja selgitada ja seejärel likvideerida. Lisaks inetule välimusele põhjustab hallitus ka allergiaid ja hingamisteede haigusi.

Liikuv pinnas ja ehituskvaliteet

Kodukindlustus ei hüvita maja või selle osade vajumise või varisemise kahju. Sageli on selliste kahjude algne põhjus kehv planeerimine või ka ehitamine. See tähendab, et ei ole arvestatud pinnase eripäradega ja maapind ei ole piisavalt hästi ette valmistatud ning maja on ehitatud nõrgale alusele. Sellise olukorra vältimiseks on hea lasta teha kõik vajalikud geoloogilised uuringud ja veenduda ka ehitaja pädevuses.

Foto: Pixabay

Eluasemelaenuturu aktiivsus on taastumas

23.09.2020

alt
alt

Üüriturg pole sugugi nii põhjas kui arvatakse

23.09.2020

Sarnased uudised

alt

Kas kindlustus hüvitab tiiki kukkunud robotmuruniiduki?

alt

Kindlustus ei leevenda automaatselt äikesetormist tekkinud kahjusid

alt

Mille eest kaitseb kindlustus koduaias?

alt

Ehitusjärgus või renoveerimist ootava kodu puhul ei tasu kindlustust alahinnata

alt

Eestlased kardavad põlenguid, kuid pooled kodudest on kindlustamata

alt

Üle poole Eesti elanikest ei oma kodus esmaseid tulekustutusvahendeid

alt

Kütteperiood tõstab kodukindlustuse juhtumite arvu pea kolmandiku võrra

alt

Üüriline võiks oma vara ja vastutuse kindlustada

alt

Kodu lühiajaline väljaüürimine võib omanikule kalliks maksma minna

Kõige populaarsemad

1

A. Lauteri tänavale kavandatakse kõrghoonet

2

Kui palju maksavad elamud päris-päris maal?

3

Seli müüs Danske peahoone Bigbankile

4

Laenupakkujad võistlevad taas koduostjate nimel

5

Tartu Kandi arenduses peeti kahekordset sarikapidu

6

III kvartali kinnisvaraturu aktiivsus oli kõrgem kui mullu

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla