Kinnisvara müük võib jääda registreerimata tehnosüsteemide taha

Õhksoojuspumbad, elektrisüsteemid, WC-d, dušid ... Tihtipeale teevad inimesed nimetatutega seoses kodus muudatusi kergelt ja kiirelt, taipamata, et tehtu peab olema seadustatud ja kajastuma ehitisregistris. Miks, millal ja mida tehnosüsteemide muutmise korral teha, sellest kirjutab Kaanon kinnisvarabüroo maakler Annemai Tuvike.

Seadusandlus, Tehnosüsteemid, Vesi- ja kanalisatsioon, Tehnovõrkude registreerimine, Õhksoojuspumba paigaldamine, Kaanon, Tehnovõrkude seadustamine, Õhksoojuspump, Annemai Tuvike, Kinnisvara müük, Kaanon kinnisvarabüroo, Tehnovõrgud

Ehitiste ja ümberehituste seadustamine kerkis suuremal määral esile uue ehitusseadustiku vastuvõtmisega aastal 2015. Teema on ajas muutunud üha olulisemaks ning krediidiasutused jälgivad aina rangemalt kooskõla seadustega. Kindlasti vaatavad ka hindajad nüüd kogu dokumentatsioonile otsa varasemast kriitilisema pilguga.

Milles peitub probleem?

Koduomanikud teevad agaralt ümberehitusi ning seavad üles õhksoojuspumpasid ja paigaldavad puumajadesse dušše, mida seal algselt polnud. Või siis on kodus ainult kuivkäimla ning omanikud „veavad sisse“ vesikloseti. Igasugune tehnosüsteemide muutmine nõuab aga projekti, mille alla liigitub kõik, mis on seotud vee, kanalisatsiooni ja elektriga, samuti kütteseadmete paigaldamisega. Viimase puhul on eraldi teema tehnosüsteemide eemaldamine. Ehk siis ka vahetus (kohtküttelt üleminek kaugküttele või vastupidi) nõuab projekti koostamist.

Väike palve: head õhksoojuspumpasid paigaldavad ettevõtted, palun teavitage oma kliente, et paigaldamine on vaja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Tavaliselt tulevad eespool kirjeldatud probleemid päevakorda alles siis, kui hakatakse kinnisvara müüma.

Miks on vaja koostada projekt?

Krediidiasutuste tingimused laenude andmistel on aastatega tunduvalt karmistunud ja sellest tulenevalt pööravad pangad rohkem tähelepanu korras dokumentatsioonile ja registritele. Krediidiasutus võib öelda, et sellele objektile me laenu ei anna, sest tegu on ebaseadusliku ümberehitusega ja ei olda nõus kõnealust vara võtma laenutagatiseks.

Teine probleem, mis kaasneda võib, on müügi venimine. Klient ei pruugi dokumentatsiooni korrastamise lõppu ära oodata, leiab samaaegselt teise objekti, kus asjad on korras ja millega ta saab minna koheselt panka.

Oluline on ka teada, et kohalikel omavalitsustel on antud õigus seaduste mittejärgijaid trahvida.

Lisaks: klientidele on tulnud üllatusena, et kui midagi on objektil ehitatud/paigaldatud ebaseaduslikult, siis kindlustusjuhtumi korral ei ole kindlustusseltsidel kohustust hüvitada varale tekkinud kahju, kus ei ole dokumentatsioon ja registrid korras.

Näide elust enesest:

Olen kuulnud juhtumist, kus ehitisregistrisse polnud õhksoojuspumpa ja dušši märgitud, mistõttu ostuhuviline ei jõudnud dokumentatsiooni korrastamist ära oodata ja otsis endale teise kodu. Kõnealune vara oli ka miljööväärtuslikus piirkonnas, seega õhksoojuspumba välisosa tuli ära varjestada. Dušiga oli lihtsam, sest selle sai plaanimaterjalile lihtsalt peale joonistada ja registriandmed aktualiseerida. Õhksoojuspumba jaoks oli aga ikkagi vaja projekti. Tulemus: olukord venis ning kogu protsess võttis aega mitu kuud. Lisaks siis muidugi mainitu, et konkreetne ostuhuviline loobus ja soetas teise korteri.

Järeldused:

Maakleritel/omanikel tasub enne vara müüki üle vaadata registriandmed, kas tegelik olukord ja registrites olevad andmed kattuvad. Kui ei, siis hakata andmete korrastamisega tegelema juba enne müügiga alustamist.

Ostjal on võimalik enne panka minemist huvipakkuva vara kohta ehitisregistris olevad andmed ise üle kontrollida. Kui seal on puudujäägid, saab ostuhuviline juhtida omaniku tähelepanu probleemi(de)le. Oluline ongi seda teha just enne pangaga lepingute sõlmimist, et vältida peavalu ja kulusid seadustamisega, mis võivad siis juba ostja mureks saada.

Foto: Pixabay

Maikuu üllatas Tallinna korterite hinnakasvuga

02.06.2020

alt
alt

Koroonakriisi tulemusena tuleb hiigelkontorid väiksemateks ehitada

03.06.2020

Sarnased uudised

alt

Korteriomanik peab võimaldama korteris tööde teostamist kaasomandi korrashoiuks

alt

2022. aasta toob kaasa maa väärtuse ajakohastamise

alt

Omanike keskliit: riik kohtleb eramaja omanikke ebavõrdselt

alt

Hüpoteegiga laenu tagades riskite enda kodust ilma jäämisega

alt

Omavalitsused hakkavad otsustama kogukondadele tähtsate metsade üle

alt

Ministeerium karmistab elektrikatkestuste tingimusi

alt

Eriarvamus korteriühistu koosolekul: kuidas oleks korrektne see edastada?

alt

Tallinn tahab korteriomanike ja -ühistute vaidluste lahendamiseks seadust

alt

Ihaste elanikel ei õnnestunud uuselamukruntide rajamist nurjata

Kõige populaarsemad

1

Üürnike poole kaldu olnud üüriturg on tasakaalustumas

2

Ehitaks maja, aga millest alustada?

3

Kinnisvaratehingute arv jäi oktoobris septembrile alla

4

Seitse enamlevinud küsimust kaasomandi kohta

5

East Capital Real Estate omandab büroohoone Vilniuse olulisimas ärikvartalis

6

Õnnetusjuhtum kortermajas – kas pöörduda kodukindlustuse või korteriühistu poole?

Toimetaja valik

alt

Kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida