Lastega perede ühisjooneks on oma kodu ja palju ruumi

Lapsed vajavad toimetamiseks ja maailma avastamiseks ruumi ning seetõttu on lastega leibkondadel sageli ka suuremad elamised. Keskmiselt on lastega leibkonnal kasutamiseks 3,5 tuba kogusuurusega 92 m2. Lasteta leibkonnad saavad enamasti hakkama kitsamates oludes, neil on keskmiselt elamiseks 2,7 tuba suurusega 67,5 m2, vahendab Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo Statistikablogis.

Kinnisvaraturu ülevaated, Kinnisvarastatistika, Anet Müürsoo, Statistikaamet, Statistika, Eluruumide ülevaade

Ühe inimese kohta on kolmandikul lastega leibkondadest üks tuba ja veerandil rohkem kui üks tuba. Keskmine lastega pere on ise oma eluruumi omanik (84%), suurem osa neist elab Põhja-Eestis ja ligi pooled on oma kodu sisse seadnud 70-ndate teises pooles ehitatud suurtes korterelamutes.

Elamistingimuste üle ei nuriseta

Rohkem kui kolmveerand (76,6%) lastega leibkondadest hindab oma eluruumi seisundit heaks või väga heaks ja iga viies (20,4%) rahuldavaks. Paraku on ka neid, kes peavad elamistingimusi kehvaks (2,9%). Rõõmu pakub aga see, et võrreldes kolme aasta taguse ajaga, on kõik need näitajad mõnevõrra paranenud. Positiivne on seegi, et võrreldes leibkondadega, kus lapsi ei kasva, on just lastega leibkondade seas rohkem neid, kes oma eluruumi heaks või väga heaks hindavad.

Kõige kriitilisemad on oma eluruumide suhtes pered, kus kasvatatakse vähemalt kolme last: iga neljas neist hindas enda eluruumi seisukorda rahuldavaks. Kolme aastaga on selliste leibkondade hulk mõne protsendi võrra tõusnud. Märgatavalt on vähenenud üksikvanemate hulk, kes enda pere eluruumi rahuldavaks peavad: 2016. aastal tegi seda iga kolmas, 2019. aastal iga viies.

Lastega leibkondade käekäigust annab aimu ka teadmine, et enamikel neist on koduses majapidamises kasutusel mobiiltelefon (99,9%), pesumasin (99,2%), kodune internetiühendus (97,9%) ja võimalus soovi korral telekat vaadata (96,7%). Tegelikkuses pole selles osas viimase kolme aastaga suuri muutusi toimunud ja need hüved olid kättesaadavad ka varem. Küll aga on vahepealse ajaga oluliselt muutunud näiteks see, et isiklik auto on nüüd kasutamiseks 90,2% lastega leibkondadest (2016. aastal 82,8%) ja mustad nõud saavad pestud nõudepesumasinas 55,3% (2016. aastal 45,3%) peredest.

Elu Eestis ei ole igal pool ühesugune

Tuleb meeles pidada, et lastega leibkondade elamistingimustes on piirkonniti siiski erinevused. Näiteks Põhja-Eesti lapsed elavad kõige uuemates kodudes (keskmiselt ehitatud 1982. aastal), Kesk-Eesti lastega pered aga kõige vanemates (keskmiselt ehitatud 1967. aastal). Just Põhja-Eestis oli kõige vähem ka neid, kes hindasid oma eluruumi seisundit rahuldavaks (12,4%). Kõige rohkem tõid eluruumi mõningaid puudusi välja Kirde-Eesti lastega pered (22,7%).

Põhja-Eesti lastega pered elavad pigem korterites, aga näiteks Lääne-Eestis elab suisa 60% lastega peredest eramutes või taludes. Kõige rohkem tubasid on keskmiselt lastega leibkondadel kasutamiseks Kesk-Eestis (3,8) ja kõige vähem Kirde-Eestis (3,1).

Rõõm on tõdeda, et üldiselt elavad lapsed Eestis leibkondade endi hinnangul heades või väga heades tingimustes, ent see ei ole kindlasti ainus, mis võib mõjutada lapse õnnetunnet. Elamistingimustel on oma roll, kuid õnnelikkuse valemis on ilmselt lisaks tubade arvule või kodumaja ehitusaastale teisigi tegureid.

Loe originaalartiklit siit.

Mida jälgida elamukrundi valikul?

01.06.2020

alt
alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind kasvas mais aastaga 9,1 protsenti

01.06.2020

Sarnased uudised

alt

Eesti korteriturul taas lõug vee peal

alt

Korterihindade poolekslöömist seekord ei tule

alt

Tallinn on Balti pealinnade kinnisvaraturgude võrdluses väheke paremas seisus

alt

Mais oli kinnisvaraturu aktiivsus ligi kolmandiku madalam kui aasta eest

alt

Uus kaugtõestamise teenus on kinnisvaratehingutes tõestanud oma töökindlust

alt

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli viimase viie aasta suurim

alt

Äripinna üürija hindab keskpärasust

alt

Kas üürileandjad on lahkemaks muutunud?

alt

Kinnisvaraturul suurt pauku ei tule

Kõige populaarsemad

1

Eesti korteriturul taas lõug vee peal

2

City24 „Kodukohting“ kutsub külastama oma unistuste kodu

3

Vigade varjamine ei päästa kinnisvara müüjat vastutusest

4

Korterihindade poolekslöömist seekord ei tule

5

YIT alustab uue hipodroomi ehitust Tuulasse

6

Üürisuhteid reguleeriv eelnõu jõudis valitsusse

Toimetaja valik

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla

alt

Kinnisvaratehinguid tehakse ka tänases kriisiolukorras